/nginx/o/2016/10/11/5946121t1h5b2c.jpg)
Kirjanik Erik Tohvri kirjutab, et Rail Balticuga seoses tuleb asja vaadata laiemalt.
Kirjanik Erik Tohvri 400 avalikust kirjast Rail Balticu vastu: oli veidi õõvastav ja isegi piinlik lugeda (39)
12. aprill 2018, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minul, poolpimedaks jäänud inimesel, oli veidi õõvastav ja isegi piinlik lugeda avalikku kirja, millele on alla kirjutanud 400 avaliku elu tegelast. Paneb imestama, et neile kõigile on esmatähtis Rail Balticu majanduslik aspekt, peamiseks argumendiks saab väide, et see hiigelrajatis ei tasu end ära.
Ometi peaks igale kainelt mõtlevale inimesele selge olema, et majanduslikult võib Rail Balticust kasu tõusta ehk alles poole sajandi pärast. Ei tohi aga unustada, et see kiirraudtee võimaldab ühe ajaloolise väärarengu korvata. Nimelt loob võimaluse Balti riikide lahtihaakimiseks Venemaa raudteevõrgust, mis on meid poole kämblalaiuse rööpmevahe erinevuse tõttu Euroopast eraldanud. Raudtee puhul algab Euroopa Poola piirilt, kus praeguseni kaup teisele rongile ümber laaditakse või reisivagunitel rattad vahetatakse. See loob Euroopa Liidus omamoodi nähtamatu sisepiiri ja teeb transpordile palju tüli.
Edaspidist Eesti raudtee arengut peaks suunama vastav kompetentne komisjon, mitte valitsus, kelle ministrid vahetuvad nagu näitlejad näitelaval. On ilmselge, et Eesti jääb kahe raudteesüsteemi piirjaamaks ja kogu siseraudtee võrk tuleks viia vastavusse Euroopa standarditega, aga see nõuab ilmselt pikka aega ja kaalukaid otsuseid.
Seoses Rail Balticuga on aeg-ajalt avaldatud soovi kasutada seda ka kohalikuks transpordiks, mis on täiesti ebareaalne. Kiirraudteele pole mõeldav rajada vahejaamu, mis teeks selle trassi kalliks ja ebaturvaliseks – seal hakkavad suurel kiirusel liikuma ka kaubarongid. Tallinnast Pärnusse saab reisija küll sõita, aga Rapla ja Lelle praegune liin jääb.
Raudtee piiririigina on paratamatu, et Eestis hakatakse kaupa laadima mõlemalt rongitüübilt laevadele ja vastupidi. Sellepärast tundub, et praegune raudtee peaks säilima Venemaa-piirilt Muuga ja Sillamäe sadamateni paralleelselt Euroopa raudteega. Jääb üle loota, et loodav kompetentne komisjon teeb õigeid otsuseid ja laseb ka Rail Balticu alla piisavalt palju läbikäike rajada.