Juhtkiri: rahaga pole laiata

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valitsus koguneb täna-homme Sagadi mõisasse, et jõuda kokkuleppele nelja aasta riigieelarve strateegias. Valimised on tulemas ja erakonnad tahaksid lisaraha eri valdkondadesse. Majanduskasv, mis ületab juba riigi potentsiaali, ja lubatud maksurahu tõmbavad aga plaanidele pidurit.

Kindlad arvud ei ole veel teada, sest ülevaate majanduse reaalsest seisust ja võimalustest annavad rahandusministeeriumi ametnikud valitsusele alles täna, midagi üllatavat seal aga ilmselt ei ole. Eesti Panga president Ardo Hansson kirjutas eilses Postimehes, et Eesti majandus ei vaja praegu ergutamist ehk majandus kasvab kenasti. Peale Eesti Panga on viimastel kuudel Eesti majanduse käekäiku kiitnud veel Rahvusvaheline Valuutafond ja Euroopa Komisjon, kes on muu hulgas oma prognoose veidi ülespoole korrigeerinud. Viimaste hinnangul ületab Eesti majandus oma tasakaalulist ja jätkusuutlikku taset.

Sellele, et majandus on nõudluse kasvu tõttu ajutiselt üles paisutatud ehk võib olla üle kuumenemas, viitavad näiteks väike tööpuudus, täitmata töökohtade arvu suuremine, süvenev tööjõupuudus, kiirenenud tarbijahindade kasv ja tugev palgakasv. Hoogu annab juurde veel valitsus ise, kes suurendab kulutusi, mida rahastatakse maksutulust või välistoetustest.

Eelarvet koostavale valitsusele ei ole see, et majanduskasv ületab riigi potentsiaali, hea uudis – vaja on järgmisteks aastateks planeeritut kokku tõmmata. Keegi ei taha oma soovidest aga niisama lihtsalt taganeda.

Keskerakond soovib lisaraha õpetajate palkade suurendamiseks, sest nendega tuleb liikuda keskmise palga tõusust kiiremas tempos. Sotsid seisavad päästjate ja politsei palgatõusu eest. Politseiniku keskmine brutopalk on praegu 1209 eurot, päästja oma 885 eurot. Seni on tõstetud palku koondamiste arvelt, kuid enam pole kedagi koondada. IRL tahab, et ära jäetaks alkoholi aktsiisi tõus, magusamaks ja pakendiaktsiis. Kui võimalik, tahaks IRL mingeid aktsiisitõuse veel ära jätta.

Praegu kasvab majandus küll kenasti, aga seda, mida toovad järgmised aastad, ei tea keegi. Mida suurem on ülekuumenemine, seda suurem on ka järgnev langus.

Hoolimata sellest, et vähem kui aasta pärast on valimised ja valitsuserakonnad tahavad oma positsiooni hoida, ei saa rahaga laiata. Valitsejad võiksid olla ikka selle eest väljas, et Eestil läheks hästi, mitte vaid erakonnal tulevastel valimistel. Meil on kümne aasta tagune kriisi õppetund juba olemas.