Kalev Stoicescu: olukord Süüria ümber muutub kriitiliseks

Hävitaja USA lennukikandjal.

FOTO: Scanpix

Venemaal on USA rünnaku korral Süüria vastu palju kaotada, kirjutab rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Süüria diktaatori Bashar al-Assadi režiim «tähistas» aasta möödumist USA eelmisest (ja seni ainsast) karistusaktsioonist uue kemorünnakuga, seekord Douma linnas Damaskuse külje all. Eelmise aasta 6. aprillil andis president Donald Trump käsu rünnata Tomahawk-tüüpi raketidega al-Shayrati õhuväebaasi, millelt Süüria õhuvägi ründas keemiarelvadega Kahn Shaykhuni linna Idlibi provintsis. See oleks pidanud olema selge märk, et president Trump ei piirdu suusõnalise «punase joonega».
 
Rünnak Doumale oli taas väljakutse USA-le, kuid ka Prantsusmaale, Suurbritanniale ja Saudi Araabiale, kes on lubanud vajadusel sõjaliselt sekkuda. President Trump teatas kohe, et koletu kuritegu läheb al-Assadi režiimile kalliks maksma. Täna lisas Trump, et «raketid on teel» ehk hoiatas tõenäoliselt möödapäästmatust ja rangemast karistusaktsioonist. 
 
Venemaa asus pärast eelmise aasta raketirünnakut kiiresti täiendama oma mereväelist kohaolekut Vahemere idaosas, Süüria ja rahvusvahelistes vetes. Ühtlasi paigutati Süüriasse moodsat õhukaitsesüsteemi S-400, mida on väga palju kiidetud, kuigi seni pole teada ühtegi lahingulist olukorda, milles see süsteem oleks midagi taevast alla toonud. Seega, Venemaa näitas, et seisab ka edaspidi kindlameelselt al-Assadi eest ja püüab igati takistada uusi raketirünnakuid. On teateid, et Venemaa mereväe alused, millel on samuti õhu- ja raketitõrjevõime, on nüüdseks võtnud sisse positsioonid Liibanoni ranniku vastas blokeerimaks rünnakut Vahemerelt.
 
Mäng käib nüüd väga suurtel panustel. Kui USA ja tema liitlaste raketirünnak toimub ning see on edukas, siis see on suur hoop Kremli ja president Vladimir Putini enesekindlusele ja usaldusväärsusele Venemaa liitlaste silmis, eriti Süürias. Nad ei suuda oma liitlasi kaitsta. Venemaa soovib olla ühe pulga peal USAga, kuid ei küündi sellist staatust taotlema. Pilti täiendavad USA uued saktsioonid oligarhidele koos Venemaa börsi ja firmade aktsiate kukkumisega.
 
Lisaks, kui Venemaa ei püüagi S-400 abil (või püüab suhteliselt edutult) USA ja tema liitlaste rakette alla tulistada, saab kannatada Kremli relvamüük. Venemaa just kiitles rekordiliste müüginumbritega (umbes 12 miljardit eurot aastas) maailma relvaturul, kuid ebaedukas ikooniline S-400, mida Türgi hiljuti otsustas soetada ligi kolme miljardi euro eest, võib anda tõsise tagasilöögi.
 
Venemaa on ilmselgelt jätkanud mööda eskalatsiooni teed, ka peale Skripali intsidenti, mistõttu võib arvata, et Moskva haub USA rünnaku korral kättemaksu. Venemaa maksab tõenäoliselt kätte mujal, kus on lihtsam, kuid poliitiline efekt on siiski tugev. Näiteks Ukrainas, mille piirile on Venemaa viimastel nädalatel koondanud kuni 77 000 sõjaväelast koos suure hulga sõjatehnikaga.
Tagasi üles