Millised on tšetšeeni salkade suhted Süüria opositsiooni võimsaimate allianssidega, kes on omavahel vaenujalal?
Analüütik: kaukaasia džihadistid Süürias ei sõdi ega allu kellelegi (2)
Süürias tegutseb tšetšeenide rühmitus Ajnad al-Kavkaz. See ei ole aga juba pool aastat sõdinud. Nad ei ole ka alla andnud, sugugi mitte – Kaukaasia sõjamehed ootavad, kuni vaibuvad opositsioonirühmituste omavahelised kokkupõrked.
Vastupanu jätkavad ka Kaukaasiast saabunud äärmusrühmituse Islamiriik liikmed, keda nende kohalikest kaukaaslastest vaenlased nimetavad igišlasteks. Lahinguväljal tegutseb samuti Kaukaasia emiraat – isegi lausa kahel kujul.
Nendest ja muudest Süüria kodusõjas osalevaist Kaukaasia sõjamehi puudutavatest tõikadest kõneles portaaliga Kavkaz.Realii projekti «Tšetšeenid Süürias» algataja analüütik Joanna Paraszczuk.
Millised tšetšeeni rühmitused tegutsevad praegu Süürias Bashar al-Assadi ja Islamiriigi vastu?
Süürias tegutseb õige mitu Kaukaasia džamaati[1]. Nende seas on sõltumatuid džamaate, kaasa arvatud Ajnad al-Kavkaz (emiir Abdulhakim Shishani ehk Rustam Ažijev), Junud al-Sham (emiir Muslim Shishani ehk Murad Margošvili), Jamaat Ibad ar-Rahman (emiir Tarhan Gazijev, kes aga ise ei viibi Süürias, seal on tema naiib ehk asetäitja Umar Shishani; varem nimetatigi seda Tarhani džamaadiks; nad teevad koostööd Muslim Shishaniga), nogai džamaat (nad tegutsevad või vähemalt tegutsesid Latakias – pole selge, kas nad praegu üldse tegutsevad). Kaukaasia emiraat al-Shamis.
Veel on seal Liwaa al-Muhajirin wal-Ansar, mis kujutab endast omaette katiba't (brigaadi) HTSi koosseisus (HTS ehk Hayat Tahrir al-Sham kujutab endast paljude relvastatud rühmituste allianssi, mida juhib kunagine äärmusorganisatsiooni al-Qaida filiaal Süürias). See tähendab, et nad on andnud bayah' (vandetõotuse) HTSile, aga neil on oma emiir, oma nimi, oma logo ja omaette brigaadi struktuur.
Kellele allub Ajnad al-Kavkaz? Kes on tema liitlased?
Ajnad on täiesti omaette ja täiesti sõltumatu džamaat. Süüria sõja ja džihadistlike rühmituste kontekstis tähendab see, et nad ei ole andnud kellelegi ustavusvannet. Ei allu kellelegi ega kuulu ühegi teise rühmituse koosseisu. Nad on oma pöördumistes väga tihti seda seisundit rõhutanud, järelikult on see neile tähtis. 1. oktoobril 2017 tegid nad pöördumise, milles kinnitasid, et Ajnad al-Kavkaz on küll «sõltumatu džamaat, aga on alati teinud ja teeb ka edaspidi koostööd teiste rühmituste ja eraisikutega islami ja muslimite hüvanguks, võttes samal ajal arvesse ka poliitilisi ja sõjalisi huve». Pöördumise kohaselt ei ole Ajnad taotlenud ega ka hakka taotlema mingisugust juhistaatust al-Shami maal ega Süüria džihaadis, vaid näeb ennast ainult kohalike mudžahiidide ja muslimite abistajana.
Samuti andsid nad selles pöördumises teada, et Süüria džamaatide omavaheliste konfliktide tõttu on nad «võtnud vastu otsuse peatada osalemine sõjategevuses seni, kuni teised rühmad ei ole selgeks teinud oma strateegiat Süüria džihaadis». Sealtpeale nad niisiis ei sõdi.
Miks nii kohalik araabia kui ka muu maailma ajakirjandus kipub Ajnad al-Kavkazi ja teisi tšetšeeni rühmitusi arvama al-Qaidaga seotud Hayat Tahrir al-Shami alliansi koosseisu? Näiteks France Presse'i kirjutis käesoleva aasta jaanuarist peab Ajnadi HTSi liitlaseks. Kohalikud väljaanded aga kirjutasid 2017. aasta novembris Junud al-Shami liitumisest HTSiga.
Minu arvates peamiselt seepärast, et nad ei oska vene keelt ega suuda lugeda nende rühmituste avaldusi. Või siis nad lihtsalt ei mõista või arvavad ekslikult, et kõik välismaised džihadistlikud džamaadid Idlibis kuuluvad HTSi alla. Või et kõigile neile välismaistele rühmitustele on omane samasugune ideoloogia nagu HTSile või al-Qaidale. Tegelikult on tõde loomulikult palju keerukam ja siin leidub väga palju nüansse. Ajnad al-Kavkazi või Junud al-Shami ideoloogia mõistmiseks tuleb minimaalselt läbi lugeda kõik, mida nad kirjutavad ja räägivad, ning lisaks veel aru saada kontekstist, milles nad seda kirjutavad ja räägivad. Ja see kontekst ei tähenda mitte ainult Süüria sõda, vaid ka Kaukaasia ajalugu ja tänast olukorda.
Kui arvestada, et mõjukad tšetšeeni salgad on hoidnud suurte opositsioonirühmade vastasseisu tingimustes neutraliteeti, siis mil moel on neil üldse õnnestunud vältida nendega kokkupõrkeid, aga ka neile allutamist?
Neutraalsus tähendab kõnealuses kontekstis seda, et nad ei osale Süüria rühmituste omavahelistes konfliktides. Seda võib loomulikult seletada nende ideoloogiga: nende arvates on nende ülesanne Süürias muhadžiiridena (see tähendab välismaiste džihadistidena) abistada Süüria rahvast. Ja kui juba nii, siis on selge, et osalemine Süüria islamistlike džamaatide omavahelistes konfliktides läheks selle missiooniga vastuollu ja takistaks selle elluviimist. Aga siin on ka pragmaatilisemaid põhjusi. Lõppeks on nad ju välismaalased, immigrandid. Sõjas osalemisest hoolimata on nende igapäevaelu üks otsustavamaid tegureid kohalike elanike heasoovlik suhtumine. Ehk teisisõnu – konflikti sattumine kohalike rühmitustega oleks äärmiselt ebasoovitav ja isegi ohtlik. Ajnad al-Kavkaz suudab sõltumatu rühmitusena olla neutraalne.
Nii et sõja mõttes on siiski suhteliselt väikesed välismaised džamaadid, nende seas ka Ajnad, alati moodustanud koalitsiooni Süüria rühmitustega, aga see ei tähenda sugugi veel allumist ega nende ideoloogia ülevõtmist.
Millised praegu Süürias tegutsevatest tšetšeeni ja muudest Kaukaasia rühmitustest on seotud Kaukaasia emiraadiga?
Kaukaasia emiraat ei koosne erinevatest Kaukaasia rühmitustest. Küll võib öelda, et praegu on Süürias kaks emiraati! See on väga keeruline olukord, mis tekkis millalgi 2016. aasta lõpul pärast seda, kui toonane emiraadi tähtsaim emiir välismaal, Abdulaziz Kabardiin (ehk Zaurbek Gutšajev), astus ametist tagasi (või sunniti astuma). Nüüd on siis olemas «ametlik» Kaukaasia emiraat, mille emiir on Salauddin Gimrõst, kes varem oli Dagestani vilajeti emiir. On aga ka teine katiba, mis samuti nimetab ennast Kaukaasia emiraadiks al-Shamis ja koosneb Gutšajevi toetajatest. «Ametlik» emiraat on sõltumatu rühmitus, aga teeb praegu koostööd Liwaa al-Muhajirin wal-Ansariga, kes on vandunud truudust HTSile.
Mis juhtus Jaish al-Usrah' salgaga pärast selle juhi Salauddin al-Shishani (Feizulla Margošvili) hukkumist 2017. aasta detsembris?
See oli väike katiba ja allikad on mulle rääkinud, et selle sõjamehed (ma ei tea, kas kõik) kuuluvad nüüd Murad Margošvili Junud al-Shami.
Omal ajal võitlesid kaukaaslased Islamiriigi poolel. Nüüd, mil Islamiriik on kaotanud põhiosa «kalifaadi» territooriumist, on see rühmitus suurelt osalt hajunud. Mis on saanud aga tšetšeenidest? Erinevalt kohalikest on neil ju õige raske rahulike elanikega seguneda? Kas teie kõrvu on jõudnud teateid, millise tee nad valisid Islamiriigi järel? Läksid näiteks Margošvili või Ažijevi juurde?
Enamik Islamiriigi kaukaaslasi sai muidugi «kalifaadis» surma, kaasa arvatud endine tšetšeeni emiir Abu Umar Groznõist, kes tapeti Süürias Raqqah's millalgi 2017. aasta augustis. Mõned Islamiriigi kaukaaslased (ma ei oska öelda, kui paljud täpselt), kes olid Raqqah's, suutsid sealt kuidagi põgeneda ja viibivad nüüd sel väheldasel territooriumil, mida Islamiriik veel kontrollib Süüria idapoolses Deir al-Zori provintsis. Seal leidub tšetšeene ja dagestanlasi ja teisi venekeelseid sõjamehi; seal võib olla ka naisi. Tuleb öelda, et nende Kaukaasia sõjameeste seas, kes baseeruvad Lääne-Süürias Idlibi provintsis (see tähendab, et nad ei kuulu Islamiriigi ridadesse), on väga levinud üdini eitav suhtumine Islamiriiki: nende meelest sõdib see rühmitus muslimite vastu. See tähendab ühtlasi, et Ajnadi ega Junud al-Shami ridades ei ole endisi igišlasi (nagu nad Islamiriigi sõjamehi nimetavad).
Millistes Süüria provintsides «sõltumatud» tšetšeeni salgad peamiselt tegutsevad? Millised alad on nende kontrolli all?
Kaukaasia džamaadid ise ei kontrolli Süürias mingit territooriumi. Nad baseeruvad Idlibis, aga (välja arvatud Ajnad, kes praegu üldse ei sõdi) võitlevad Idlibis ja Hamas.
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane
[1] sõna on pärit araabia keelest, tähendab «kogukonda», «gruppi», «kogunemist»