/nginx/o/2018/04/08/7765115t1h7562.jpg)
Pühapäeval nägi maailm Süüriast taas šokeerivaid kaadreid gaasirünnaku ohvritest, kes väänlevad krampides, suu vahus. Kümned inimesed lämbusid mürkgaasi kätte, mida Bashar al-Assadi vägede helikopteritelt balloonidega alla loobiti. See leidis aset Damaskuse lähedal asuvas Douma linnas, kus Assadi väed on enam kui kuu aja jooksul korraldanud suurt rünnakuoperatsiooni Süüria ülestõusnute vastu.
Varem on Ameerika Ühendriikide saadik ÜROs Nikki Haley, aga ka mitu teist kõrget Ameerika ametnikku vihjanud, et keemiarünnakute jätkumine Süürias võib viia sõjalise vastulöögini. Kui hiljaaegu teatas Ameerika president Donald Trump, et Islamiriigi vastu võidelnud USA kontingent viiakse Süüriast välja, siis nüüd on Assad esitanud talle väljakutse ja pannud valiku ette: kas alustada õhu- ja mereoperatsiooni Assadi ja tema liitlaste vastu või tunnistada oma nõrkust, andes veel kord Assadile ning teda toetavatele Iraanile ja Venemaale võimaluse veenduda oma karistamatuses. Barack Obama aegsed nn punased jooned mille ületamisele mingeid sanktsioone ei järgnenud, provotseerisid agressiivseid režiime, nagu Assadi ja Putini oma, neist olematutest punastest joontest ikka uuesti ja uuesti üle astuma.
Praegu ootavadki Assad ja tema liitlased rahvusvahelise üldsuse ning Ameerika Ühendriikide reageeringut. Tundub, et seekord on kannatus otsa saanud ning vägagi võimalik, et Assadit tabavad lähipäevadel Ameerika ja tema liitlaste sõjalised löögid. Huvitav on see, millise positsiooni võtab sellisel juhul Kreml. Ameeriklaste möödunudaastast vastust keemiarünnakule Khan Shaikhuni linnas – raketilööki Shayrati õhuväebaasile – vaadati vaikselt pealt, nagu ka Assadi poolel sõdinud Venemaa palgasõdurite pataljonisuuruse üksuse hävitamist selle aasta veebruaris Deir ez-Zori provintsis. Ehkki Vladimir Putin on praalinud, et tema loata ei lenda Süüria õhuruumis isegi mitte kärbes ja et Süüriasse toodud Vene õhutõrjekompleksid on Assadi suveräänsuse garant, on Iisraeli õhujõud seal viimastel aastatel täiesti segamatult tegutsenud, muuhulgas tabas Iisraeli õhulöök esmaspäeval Assadi lennuvälja, kus teiste hulgas baseerusid Iraani droonid.
Põhimõtteliselt sõltub kõik praegu Washingtonist ja tema otsustavusest: kui kaugele on ta valmis minema võitluses kurjusega, mida Assadi režiim ühes oma liitlastega kehastab. Sellele küsimusele peavad kiiresti vastuse leidma Ameerika jõustruktuuride esindajad, kellel on valida mitme tegutsemisviisi vahel. Vastus võib Assadile ja tema toetajatele kujuneda valusaks. Pigem on praegu küsimus, millal, kus ja kuidas.