/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/04/03/7746483t1ha7c0.jpg)
Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppejõud Kaur Alttoa käis 1.–3. aprillini Rootsi kuningriigis üle vaatamas Gustav II Adolfi kipskuju. Hr. Alttoa ütleb, et selline kuju on sobiv püstitamiseks Tartus.
Postimees 1991. aastal: kuningas tuleb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
21. veebruaril pakkusid Rootsi peakonsul Leningradis Dag Sebastian Ahlender ja Uppsala Ülikooli rektor prof. Stig Strömholm Tartus püstitamiseks Rootsis asuvat Gustav II Adolfi kipskuju jäljendit.
Kuju üle vaadanud kunstiajaloolane Kaur Alttoa ütleb, et see on pakutud võimalustest kõige ausam ja mõistlikum. Fotode järgi vana kuju taastada on keeruline ja kulukas. Ajaloolane Margus Laidre tõestas: legend sellest, et Göteborgis seisev kuningas on Tartus olnu teisik, ei vasta tõele. Lisaks on Göteborgi kuju üle kolme meetri kõrge. See ei sobi päris kindlasti TÜ taha intiimsele platsile. Siis peaks ka TÜ peahoone olema kolm korda suurem.
Rootsi pakutud kuninga kuju on 161 cm pikk ja täiuslikult välja töötatud. Praegu asub see Stockholmi külje all Ulriksdalis. Ulriksdal on Rootsi kuningaperekonna endine residents. Kunagises kasvuhoones on skulptuuride väljapanek, kus seisab Tartusse tulev kuju.
Selle on teinud 1854. aastal teinud tuntud Gustav II Adolfi kujude tegija Bengt Erland Fogelberg. Hr. Alttoa ütleb, et Fogelbergi tehtud kuningakuju on parem kui Strandmanni oma, mis 1932. aastal püstitati Tartus.
10.04.1991