Urmas Nemvalts: ehitame maja, liginullenergiamaja

Päeva karikatuur 9.04 Foto: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Nõuka-ajal rääkis rahvas, et eestlased täidavad lolle vene seadusi saksa täpsusega. Ajad, mil siinsed võimukandjad Moskva ees lömitasid, on õnneks ammu möödas. Kuid väikesed juhid ja ametnikud, kellele meeldib kõrgema võimu poole truu koerana vaadata, et ülalt tulevaid soove juba silmist lugeda ning täita, ei pidanud meelt heitma. Kaotatud Moskva asemele asus kauge ja kutsuv Brüssel.

Lähiminevikust tuleb kõigile meelde kõvera kurgi ja banaani direktiiv. Kuigi hiljem selgus, et ega Euroopa ülemused seda nii väga tõsiselt mõelnudki, jooksid siinsed käsutäitjad kohe poodidesse malli ja nurgamõõtjat ostma. Mõni aeg hiljem rõõmustasid kohalikke bürokraate kauplustele kehtestatavad sanitaarnõuded. Räägiti tõsimeeli väikepoodide sulgemisest, kuna rangete normatiivide täitmine käinuks paljudele üle jõu.

Õnneks jäi enamik külapoode tookord ellu ja kurkide-banaanide kõverus ei eruta samuti enam kedagi. Kuid europealinnast tuleb aina uusi määrusi. Käesolevast nädalast on oodata endisi kurgimõõtjaid toitlustusasutustesse, et mõõta praekartulite tumedusastet. Kergendustundega kuulsime küll, et akrüülamiidi hakatakse piirama vaid toitlustusasutustes ja koduköögis ei pea veel nõukogude okupatsiooni aegset salajast jõulude tähistamist meenutades pakse kardinaid ette tõmbama, kui praekartuliisu peale tuleb.

Ent kahe aasta pärast jõuavad käsud ja keelud ka meie kodukööki. Jõuavad ka elu- ja magamistuppa. Õieti igasse tuppa, sest järjekordsest euronõudest inspireerituna on usinad kurgikõveruse mõõtjad treinud valmis uued käsulauad. Eestis tohib lähitulevikus projekteerida ja ehitada vaid energiasäästlikke liginullenergiamaju.

Sõna «energiasäästlik» kõlab üha energianäljasemas maailmas atraktiivselt. Mis saab olla selle vastu, et kodu küttekulusid nulli lähedale vähendada? Kuid mõned ehitusala asjatundjad kipuvad juba suurt rõõmupidu oma kainete arvutustega rikkuma. Liginullenergiamajade tõhusus ja tasuvus on seatud kahtluse alla. Skeptilised ollakse sellegi suhtes, kui tervislik niisugustes õhukindlates majades elada on.

Väidetavalt minevat ehitus traditsiooniliste majadega võrreldes nii palju kallimaks, et saavutatav kokkuhoid küttekuludelt kompenseeriks hinnavahe alles 30 aasta jooksul. Nende pikkade aastate jooksul võib võidule pääseda terve mõistus ja selguda, et poolhermeetiline eluase, kus omaenese kõhutuule korduvkasutamine koos tehismaterjalidest eralduvate mürgiste ühendite sissehingamisega võib olla Euroopa elanikkonna tervisele sedavõrd laastav, et pealinnast saabuvad käsud paljukiidetud liginullenergiamaju lammutama hakata.

Võib ainult oletada, kui kehvaks on selleks ajaks siinse energiasäästlikes majades elava rahva tervis jäänud ja kui keeruline saab olema leida ehitusmeistreid, kes oskaksid siis veel inimsõbralikult tervisliku siseõhuga palkmaju ehitada.