Peet Kask: mis kaitseks Euroopa demokraatiat?

TLNPM2:PÕHISEADUSE ASSAMBLEE KLUBI :TALLINN, EESTI,15FEB13 PÕHISEADUSE ASSAMBLEE KLUBI ASUTAMISKOOSOLEK Riigikogu Teabekeskuses. Pildil PEET KASK, JÜRI ADAMS ja LIIA HÄNNI pl/FOTO PEETER LANGOVITS/ POSTIMEES

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Eesti sattumine Ungari ja Poola kombel liberaalse demokraatia allakäiguteele oleks halvim, mis võiks juhtuda. Meid on seni halvimast päästnud õnnestunud põhiseadus, toimiv ajakirjandus ja koalitsioonivalitsused, leiab füüsik Peet Kask.

Jaanuaris avaldas ajakirja Economist vaatlusrühm (The Economist Intelligence Unit) oma järjekordse raporti demokraatiaindeksist 167 riigis aastal 2017. Economisti demokraatiaindeks on kõige usaldusväärsem ning põhjalikum omalaadsete seas, hinnates ühiskonna vabaduse astet mitmesuguste demokraatlike institutsioonide – näiteks valimiste, ajakirjandusvabaduse, sõltumatu kohtuvõimu – olemasolu, elujõu ning tõhususe järgi.

Ihaldusväärsed on indeksi väärtused üle 8 – sellest piirist alates paigutavad indeksi autorid riigi täisdemokraatiate klassi. Eesti jääb sellest piirist veidi allapoole, kuuludes oma skooriga 7,79 lonkavate demokraatiate (ingl flawed democracies) hulka.

Hea uudis on see, et Eesti on Ida-Euroopa regioonis (kelle seas on ka üksteist Euroopa Liidu liikmesriiki) alates aastast 2016 esikohal. Aastal 2006 olime veel kolmandad, nüüd aga oleme ette saanud Tšehhi Vabariigist ja Sloveeniast. Seejuures Eesti skoor on paranenud tühiselt vähe (7,74-lt 7,79-le, s.o +0,05 punkti); Tšehhi Vabariigi ja Sloveenia indeks on hoopis allapoole kukkunud. Demokraatia kvaliteedi langemine on Ida-Euroopas pigem üldnähtus kui erand. Suurimad langejad on Ungari (–0,89), Poola (–0,63) ja Rumeenia (–0,62), siis tulevad Tšehhi Vabariik (–0,55) ja Sloveenia (–0,46). Kui me just ülearu enesekindlad pole, siis on põhjust küsida, mis haigus see on, kust see alguse saab, kas oleme ka ise riskirühmas ning mida me teha saame, et see meid ei tabaks.

Tagasi üles