Postimees 1938. aastal: Jüri Uluots rahva vaimsest iseseisvusest

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli õigusteaduse professor Jüri Uluots oma kabinetis. 1930ndate algus.
Tartu Ülikooli õigusteaduse professor Jüri Uluots oma kabinetis. 1930ndate algus. Foto: Eesti Filmiarhiiv

Tallinna Eesti Rahvuslaste Klubi kõneõhtul esines prof. Jüri Uluots ettekandega teemal: «Eesti lähema poliitika põhiprobleeme».

Rahvas ei saa olla iseseisev vaimse iseseisvuseta. Sellepärast väikerahvastel on alati tähtis säilitada oma vaimset iseseisvust. Ainult siis võime ka teistel aladel oma iseseisva rahva elu kõvendada, kui oma iseseisvust suudame säilitada.

Võõraid ideesid ja mõjusid peab kasutama, aga samal ajal on palju suuremal määral tähtis see, et meie neid võõraid mõjusid ja ideesid oskame ümber töötada ja oma arusaamise järgi arendada ühes oma loominguga. On ilmne, et rahvas, kes tahab omal maal vaimseid väärtusi luua, peab olemaslevaid väärtusi aineliselt kasutama. Võõraste mõjude alla sattuvat rahvast ei saa võimeliseks ja väärtuslikuks kultuuriloojaks pidada. Kultuuriline läbikäimine võõrastega peab eeskätt seks olema, et oma kultuuri ja vaimu selle kaudu värskendada ja tugevdada.

Seega pole üks rahvas ainult vastuvõtja, vaid ka tagasiandja. Mida suuremal määral rahvas seda ülesannet täidab, seda enam täidab ta üldinimlikku ülesannet ja rikastab inimkultuuri ja inimväärtusi. Sellest seisukohast on Eesti ülesanne õieti osata hinnata ja õieti oma vaimulaadi kujundada. Mida enam meie siin edasi jõuame, seda kindlamad, julgemad ja iseteadvamad meie oleme. See teeb rahva tugevaks ja sitkeks hädaohtudele vastupanus. 09.04.1938

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles