Erki Loigom: Kambodža üldvalimised tõotavad riigis demokraatliku korra lõppu

Opositsiooni boikott järgmistel üldvalimistel võib tekitada olukorra, kus rahva madala toetusega ülikorruptiivne valitsus jätkab oma võimu kinnistamist, kirjutab reisihuviline Erki Loigom.

Eestlastegi poolt armastatud kultuuri- ja rannapuhkuse maa Kambodža peab juulikuus parlamendivalimisi. Ligi 16-miljonilise ja kiire rahvastiku juurdekasvuga unikaalse ajaloo ja kultuuriga väikeriik Kagu-Aasias ei ole rahuaegadel kunagi olnud sellistes kohalikes ja globaalsetes tõmbetuultes.

Mis on kaalul, kui pisike vaene riik satub maailma vägevate huviorbiiti ning kuidas lihtsa khmeeri elujärg seetõttu aina kasinamaks jääb – sellest mõned read.

Kasvav toetus opositsioonile

Tänane Kambodža elab paljuski vahemikus 1975–1979 toimunud 20. sajandi ühe ebainimlikuma eksperimendi, Pol Poti režiimi, järelkajas.

Endised brutaalsed võimurid elavad kõrvuti kannatanutega, kuid hämar ajalugu trügib ka riigivalitsemise juurde tagasi.

Riiki juhib endine punakhmeeride komandör, režiimi lõpupäevil riigi hullusest vabastanud Vietnami poolele üle jooksnud Hun Sen.

CPP auesimees ja rahvusassamblee spiiker Heng Samrin (vasakul) ning CPP juht ja peaminister Hun Sen (paremal) erakonna 65. aastapäevale pühendatud tseremoonial tuvisid lahti laskmas. Foto: Scanpix

Hun on hetkel maailma pikima staažiga peaminister, olles sellel kohal katkematult aastast 1993. Valitsuses niiditõmbajaks peetakse teda juba 1980ndate keskpaigast.

Huni võimuperioodil on Kambodža vaatamata vahepealsele maailma aktiivsele doonorlusele, kukkunud stabiilselt allapoole kõigis majandust ja ühiskonna toimimist mõõtvates edetabelites.

Kuni eelmise aastani oli Kambodžas vaatamata pidevatele repressioonidele ja katsetele valitsuse poliitika kriitikuid vaigistada olemas tugeva toetusega opositsioon Kambodža Rahvusliku Päästmise Partei (CNRP) näol.

Viimastel kohalikel valimistel kogus CNRP 44 protsenti häältest Huni Kambodža Rahvapartei (CPP) 50 protsendi vastu, olles samal ajal võitjateks olulistes linnades nagu pealinnas Phnom Penhis ja Siem Riepis.

Riigi keeruka valimisseaduse tõttu saab aga võitjapartei regioonides vaatamata opositsiooni olulisele toetusele kõik kohad ning seeläbi on CPP kindlustanud oma võimu vaatamata toetuse kahanemisele veelgi.

Kambodžas on poliitiline elu rahvale oluline, kohalikel valimistel osales viimati 82 protsenti valimisõigusega kodanikest. Kuid 2018. aasta parlamendivalimistel tõotab osalusprotsent oluliselt kukkuda. Miks?

Opositsiooni lahustamine

Hun, kellele isegi naaber ja ideoloogiline toetaja Vietnam on andnud märku, et aeg oleks astuma hakata, tunnetab selget survet.

Seetõttu võttis aina enam diktaatorlusse kalduv riigijuht vastu otsuse konkurent füüsiliselt likvideerida.

Kogu protsess tehti 2017. aasta sügisel erakordse tempoga. Üle saja CNRP juhtivliikme said riigikohtu kiire otsusega poliitikas tegutsemiskeelu ning parteiliider Kem Sokha vangistati.

Eelimine CNRP liider Sam Rainsy viibib peale lühiajalist vangistust kodumaal rahvusvahelise surve tulemusena küll vabaduses, kuid eksiilis ning riskib Kambodžasse tagasipöördumisel vangistusega.

Kambodža opositsiooniliider Sam Rainsy (paremal). Foto: Scanpix

Seega ei ole Huni valimisvõidus suvel enam mingit kahtlust. Küll aga on selline sisepoliitiline tegevusplaan tekitanud pingeid seniste Kambodža partnerite ja vastaste vahel maailmaareenil.

Hiinale sülle kukkunud võimalus

Huni meetodid valimiste tulemuse mõjutamisel on tema toetajate ringist viinud Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liidu. ÜRO on teinud samuti olulisi etteheiteid.

Tekkinud väärtuspõhise vaakumi on äärmiselt kiiresti ja edukalt ära kasutanud hoopiski Hiina!

Hiina laenuraha ja tagastamatu toetus infrastruktuuri projektidele, kaevandustele, agraarsektorisse ning vähese metsa majandamise (loe: Hiinasse peenraha eest äraandmisesse) ettevõtmistesse on viimase kahe aastaga suurenenud ligi 30 protsenti aastas.

Hiina turiste voorib Kambodžasse rekordilistes hulkades.

Kambodžale ülioluline rõiva- ja jalatsitootmise sektor, kus töötab ligi miljon khmeeri, orienteerus pärast Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide hüppeliselt vähenenud tellimusi kiiresti ümber Hiinale.

Kambodžalased tööle sõitmas. Foto: Scanpix

Hiina otseinvesteeringud Kambodžasse olid eelmisel aastal 4,1 miljardit eurot, mis on kordi suurem kui mis tahes teise riigi panus.

Hun oli ainus Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) ühenduse liider, kelle toetusega on jäänud organisatsiooni tippkohtumistel allkirjad puudu lõppdokumentides, mis kahjustanuks Hiina huvisid Lõuna-Hiina merel. Allkirjadest keeldub neil üritustel sageli ka Hiina.

Uusarenguna on Hiina ja Kambodža viimase territooriumil tegemas ühiseid sõjaväeõppuseid.

Kõik eelpooltoodu on tagajalgadele ajanud aga Vietnami, kelle jaoks Hiina tõus regioonis on äärmiselt vastumeelne.

Hiina turistid Kambodžas. Foto: Scanpix

Huni valitsus on käivitanud kampaania Kambodžasse jäänud ligi 70 000 etnilise vietnamlase tagakiusamiseks, mis on Hanoist toonud kaasa väga teravaid reaktsioone. 

Kuigi vietnamlased on khmeeride riigi territooriumil elanud sajandeid, kolis peale Pol Poti režiimi kukutamist Vietnami sõja järelmite eest Kambodžasse ka hulk vietnamlasi ja nende õigusele riigis elada praegune kampaania keskendubki.

ÜRO, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tavapärase rahalise toetuse valimiste korraldamiseks on nüüdseks asendanud Peking, kelle jaoks opositsoonilise CNRP füüsiline mahasurumine küsimusi ei tekita.

Jaapani kummaline roll

Kes Phnom Penhi sattunud, on kindlasti märganud Lexuse linnamaasturite märkimisväärset hulka selle muidu väga vaese riigi vaese pealinna tänavatel.

Phnom Penhi peetakse kõige tihedama Lexuste kontsentratsiooniga linnaks maailmas.

Kaubanduskeskuse parkla Phnom Penhis. Foto: Wikimedia Commons

See omakorda viib huvitavate arenguteni Jaapani ja Kambodža omalaadselt stabiilsetes suhetes.

Tokyo on olnud vankumatu Huni ja CPP toetaja ning on ka saabuvate valimiste korraldamisel suurim finantsiline tugi.

Veebruaris keeldus Jaapan andmast allkirja 45 riigi poolt Genfis ÜRO Inimõiguste Nõukogus allakirjastatud dokumendile, mis mõistis hukka Kambodža võimude tegevuse valimiste mõjutamises. 

Dokument nõudis Hunilt ei midagi keerulist, vaid CNRP lubamist endises koosseisus saabuvatele valimistele.

Millest selline muidu Ida-Aasias jõuliselt demokraatiat ja inimõigusi kaitsva Jaapani käitumine?

Ka siin tuleb mängu Hiina, kellele Jaapan kardab regioonis kaotada oma viimast olulist tugipunkti.

Kui 2008. aastal importis Jaapan Kambodžast kaupu 26 miljoni euro eest, siis 2016. aastal juba 980 miljoni eest.

Märkimisväärne on Jaapani roll investeerimisel Kambodža tekstiilisektorisse ning pehme kuvandi toetamiseks on suurenenud otsetoetused Kambodža abiprojektidesse, mis tihtipeale on seotud lihtrahvale arusaadavate valdkondadega nagu puhas joogivesi või meditsiin.

Kambodža moslemist naine tassimas vett Mekongi jõest oma kogukonda Phnom Penhi. Foto: Scanpix

Jaapan oli Kambodža ülesehitamise suurimate doonorite hulgas peale punakhmeeride perioodi ning seeläbi võib kahe riigi suhteid pidada ajalooliselt erinäoliseks. Sellest loobumine ekspansiivsele Hiinale on Tokyole väga valus.

Kuigi Tokyo on viimaste kuude rahvusvahelistel foorumitel soovitanud CPP liidritel siiski astuda opositsiooniga dialoogi, ei ole sellele algatusele Phnom Penhist siiski tuge leidunud ja üldvalimistele läheb CPP püüdma selget ainuvõimu.

Ennustatav on tavapäraselt väga kõrge osalusprotsendi järsku langust tõenäoliselt opositsiooni poolt algatatava boikoti tulemusel. See viib omakorda kiiresti Huni ainuvõimu kinnistumisele, niigi ülikorruptiivse valitsemise süvenemisele ning Hiina kiirele mõjuvõimu kasvule Kagu-Aasias.

Samalaadse sisuga artikli võiksime kirjutada ka naaberriigi Laose teemadel, kus valikud Vietnami ja Hiina mõjuvõimu vahel kipuvad vägisi viimase kasuks langema.