Opositsiooni boikott järgmistel üldvalimistel võib tekitada olukorra, kus rahva madala toetusega ülikorruptiivne valitsus jätkab oma võimu kinnistamist, kirjutab reisihuviline Erki Loigom.
Eestlastegi poolt armastatud kultuuri- ja rannapuhkuse maa Kambodža peab juulikuus parlamendivalimisi. Ligi 16-miljonilise ja kiire rahvastiku juurdekasvuga unikaalse ajaloo ja kultuuriga väikeriik Kagu-Aasias ei ole rahuaegadel kunagi olnud sellistes kohalikes ja globaalsetes tõmbetuultes.
Mis on kaalul, kui pisike vaene riik satub maailma vägevate huviorbiiti ning kuidas lihtsa khmeeri elujärg seetõttu aina kasinamaks jääb – sellest mõned read.
Kasvav toetus opositsioonile
Tänane Kambodža elab paljuski vahemikus 1975–1979 toimunud 20. sajandi ühe ebainimlikuma eksperimendi, Pol Poti režiimi, järelkajas.
Endised brutaalsed võimurid elavad kõrvuti kannatanutega, kuid hämar ajalugu trügib ka riigivalitsemise juurde tagasi.
Riiki juhib endine punakhmeeride komandör, režiimi lõpupäevil riigi hullusest vabastanud Vietnami poolele üle jooksnud Hun Sen.
Hun on hetkel maailma pikima staažiga peaminister, olles sellel kohal katkematult aastast 1993. Valitsuses niiditõmbajaks peetakse teda juba 1980ndate keskpaigast.
Huni võimuperioodil on Kambodža vaatamata vahepealsele maailma aktiivsele doonorlusele, kukkunud stabiilselt allapoole kõigis majandust ja ühiskonna toimimist mõõtvates edetabelites.
Kuni eelmise aastani oli Kambodžas vaatamata pidevatele repressioonidele ja katsetele valitsuse poliitika kriitikuid vaigistada olemas tugeva toetusega opositsioon Kambodža Rahvusliku Päästmise Partei (CNRP) näol.
Viimastel kohalikel valimistel kogus CNRP 44 protsenti häältest Huni Kambodža Rahvapartei (CPP) 50 protsendi vastu, olles samal ajal võitjateks olulistes linnades nagu pealinnas Phnom Penhis ja Siem Riepis.
Riigi keeruka valimisseaduse tõttu saab aga võitjapartei regioonides vaatamata opositsiooni olulisele toetusele kõik kohad ning seeläbi on CPP kindlustanud oma võimu vaatamata toetuse kahanemisele veelgi.