/nginx/o/2016/10/19/5973107t1h7349.jpg)
Kui augustis 1996 väliseestlastest ärimehed-kunstikogujad Harry Männil Venetsueelast ja Henry Radevall Rootsist Eestit külastasid, kinkisid nad Tallinnale eksiilis säilinud Eduard Wiiralti 62 originaalteost. Kinkeleping oli koostatud kindla sooviga, et kingitud estampid ja joonistused jääksid avalikult eksponeerituks. Rahvusraamatukogus.
Tellijale
Peeter Langovitsi tagasivaade: esimene Wiiralti kunstiauhind
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba 1996. aasta sügisel sündiski raamatukogu ruumidesse nn ristikäiku püsiekspositsiooniga Eduard Wiiralti galerii. Aga sellega Wiiraltiga seotu ei piirdunud. Eesmärgiga arendada ja väärtustada Eesti graafikakunsti traditsioone asutasid Männil ja Radevall koos rahvusraamatukogu ja linnavalitsusega ka uudse kunstipreemia, Eduard Wiiralti kunstiauhinna. Auhinna statuudi järgi pälvib selle graafik, kelle loomingus kõige paremini jälgitakse meie estampgraafika traditsioone.