Ene Pajula veste: mammi peab kalliks omaenda Eesti vaba riiki

Ajakirjanik Ene Pajula Foto: Tairo Lutter

Erinevalt kolumnist Maarja Vainost, kelle meelest on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul Eesti riigist liiga vähe räägitud (PM 15.03), tundub mammile, et riigi tähenduse üle meie elus on just nüüd tavalisest rohkemgi arutletud.

Ahto Lobjakas unistab (PM 9.02) riigi kadumisest. Mammi esimene mõte oli muidugi, et appike, kes talle siis pensioni maksab! Lobjakas on noor inimene, välismaal elanud ja puha, temal on võib-olla olnud aega endale ise pensionisambaid ehitada ning pangad ja kindlustusseltsid eksisteerivad ehk ka globaalses külas edasi, aga mammil pole olnud võimalustki endale mingeid varusid koguda.

Ja tervishoid? Kes korraldab tervishoidu? Kohalik kogukond või? Sisemise häda vastu aspiriin ja välise vastu briljantroheline? Kooliharidus? Ainult erakoolid või? Kõik perekonna rahakoti peal? Ja kas kõik pätid kasvavad kohe ümber? Politseid pole enam vajagi, aitab naabrivalvest? Või unistab Lobjakas kommunismist, nagu kunagi räägiti NSV Liidus? Et raha kui kapitalistlik igand kaob käibelt ja igale antakse tema vajaduste järgi, igaühelt nõutakse tema võimete kohaselt? Unistada ikka võib.