:format(webp)/nginx/o/2014/01/10/2742314t1h3f08.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/08/6638761t1hf37e.jpg)
Stiihiliselt ja tasapisi muutub järjest jõukam ja vananev eestlane elukoha mõttes oma rahvuslinnu suitsupääsukese sarnaseks, kirjutab Mihkel Mutt.
Tellijale
Mihkel Mutt: vahetustega Eesti (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti elanikkond vananeb. Ja nii nagu kõikjal, tahavad vanad inimesed paremat kliimat, sest nende vastupanu kehvale ilmale nõrgeneb ja tekitatud meeleolulised kannatused kasvavad. Nad tahavad vedada oma konte päikese kätte nagu vana Pearu, kes tänapäeval veaks nad kindlasti Costa del Soli.
Kui praegu võib vaid mõni eakam ärimees kuululada, et ta läheb mujale elama, sest ta on «oma kohuse Eesti ees täitnud»(!), siis enamik seda ei saa. Aga kui paljud tahaksid! Pakun, et kui Eesti tõesti oleks viie rikkama riigi hulgas, siis elaks Vahemere ääres sada viiskümmend tuhat või rohkemgi eestlast (ja kui inglise keel oleks kõigil lasteaiast saadik suus, siis teist samapalju nooremat rahvast oleks mujal maailmas).