Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/04/7172215t1h7dc0.jpg)
Keskerakonnal, Reformierakonnal ja EKRE-l pole erinevalt teistest erakondadest enne riigikogu valimisi ajendit põhja langemist karta, kirjutab Johan Skytte poliitikauuringute instituut teadur ja politoloog Martin Mölder.
Juba mõnda aega on Eesti avalikus ruumis olnud traditsiooniks heita igal kuul pikem pilk erakondade toetusreitingutele. Enne riigikogu valimisi oleks aga väga oluline teada, kellel on kõige suurem potentsiaal võita ja kellel kaotada. Milline võiks olla meie erakondade toetuste lagi ja kellel kui palju on kukkuda?
Tavaliselt küsitakse inimeste käest, et kui valimised toimuksid homme, siis kelle poolt te hääletaksite. Nõnda saame küll teada vastajate valimiseelistuse, kuid jääb teadmata, kui kindel see valik on ja kas see inimene võiks arvestatava tõenäosusega ka mõne teise erakonna poolt hääletada. Pelgalt erakonnavaliku asemel saaks küsitlustes aga lasta inimestel hinnata enda tõenäosust hääletada mitte ühe, vaid iga erakonna poolt. Nii saame aimu erakondade toetuse praegusest võimalikust maksimumist või miinimumist.
Kui valijal on kõrge tõenäosus hääletada mitme erakonna poolt, siis võib oletada, et teatud tingimustel võiks ta oma häält muuta. Me saame kokku lugeda vastajate potentsiaalsed hääled igale erakonnale eraldi, aga ka toetuse minimaalse taseme, kus on arvestatud üksnes neid inimesi, kellel on väga kõrge tõenäosus hääletada ainult ühe erakonna poolt. Need kaks arvu on iga erakonna toetuse põhi ja lagi. Hetketoetus jääb kuhugi nende kahe vahele. Kuidas paistab meie erakondade seis sellest perspektiivist?
/nginx/o/2018/04/04/7751111t1h0b55.png)
Alumisest otsast alustades on ilmne, et Vabaerakond ega ka IRL pole veel omadega põhja jõudnud. Väga kindlad pooldajad Vabaerakonnal peaaegu puuduvad ja nende minimaalne toetus võiks olla üsna nulli lähedal, samas kui toetuse lagi – kui nad veenaksid enda poolt hääletama kõiki, kes seda mingi arvestatava tõenäosusega väljendasid – võiks hetkel olla kuskil 15 protsendi kandis.
Oma toetuse poolest kuskil valimiskünnise kandis oleva IRLi olukord on mõnevõrra parem. Teatud kindel, kuigi väga väikesearvuline toetajaskond on neil olemas. IRLi maksimaalne toetus praegu võiks küündida natuke üle 15 protsendi.
Kuigi roheliste reaalne toetus on praegu veel madalam, on nende olukord tegelikult märgatavalt parem. Neil on palju enam kindlaid valijaid, kes hääletaksid kõrge tõenäosusega nende ja ainult nende poolt, ning tundub, et selliste valijate osakaal ongi ligilähedane nende praegusele toetusprotsendile.
Võiks öelda, et rohelised on omadega nii põhjas, kui põhjas saab olla. Nad ei ole oma potentsiaalist mitte midagi realiseerinud. See peaks neile olema nii halb kui hea uudis. Oma valijaskonda on neil võimalik kergema vaevaga suurendada kui kahandada. On väga palju selliseid inimesi, kes arvestatava tõenäosusega võiksid nende poolt hääletada. Kui rohelised neid enda poolt valima suudaksid veenda, võiks nende toetus olla isegi üsna uskumatuna tunduv 20 protsenti.
Sotsidel – nagu ka Vabaerakonnal ja IRLil – on potentsiaalselt väga palju kaotada. Kindel sotside valijaskond jääb kuskile viie protsendi kanti. Kui nad aga oma praeguse potentsiaalse toetuse maksimaalselt realiseeriksid, võiksid nad koguda ligikaudu 23 protsenti häältest. Nende toetus saaks olla praegusest lausa kaks korda suurem või kaks korda väiksem. Neil on väga palju nii võita kui kaotada.
Kolmel kõige suuremal erakonnal – Reformierakonnal, Keskerakonnal ja EKRE-l – aga põhjalangemise pärast suurt muret tunda pole vaja. EKRE on jõudnud punkti, kus nende minimaalne toetus võiks praeguse seisuga olla kuskil natuke alla 10 protsendi ja maksimaalne toetus ehk natuke üle 20 protsendi. Oma eksistentsi pärast nad kindlasti muretsema ei pea, sest toiduahelas kõrgemal on hoopis teistsugused probleemid.
Rohkem kui ükski teine, on oma toetuse lae lähedal Keskerakond. Neil on väga suur ja väga truu valijaskond, kuid samas on nende praegused võimalused oma toetust suurendada kõige väiksemad. Nad võiksid ehk koguda maksimaalselt 31 protsenti häältest.
Kõrgeim toetuse lagi on Reformierakonnal – kui nad kõik oma potentsiaalsed valijad enda juurde meelitaksid, siis võiks nende toetus hetkeseisuga küündida kuni 40 protsendini. Väga palju on selliseid inimesi, kes hääletaksid märkimisväärse tõenäosusega nende poolt. Samas on neil ka kõige enam valijaskonna raudvara. Viiendikule tõenäolistest valijatest on Reformierakond ainus erakond, kelle poolt nad ilmselt hääletaksid.
Ei maksa oodata, et ükski erakond suudaks oma toetuse lae realiseerida. Kui aga näiteks Reformierakond koguks 40 protsenti häältest, oleks väga võimalik, et nad suudaksid ise valitsuse moodustada. Arvestades kui palju rahulolematust ja väsimust erakonna hiljutine pikk võimuperiood tekitas, oleks säärane olukord ilmselt lõppkokkuvõttes veelgi tagasilöögiohtlikum. See ei mõjuks Eesti poliitilisele konkurentsile ja kliimale hästi.
Kasutatud küsitlusandmed on pärit Turu-uuringute ASi korraldatud küsitlusest aasta alguses, mille raames intervjueeriti näost näkku 786 Eesti kodakondsusega isikut.
Käesolev artikkel on kokkuvõte reedel, 6. aprillil Ühiskonnauuringute Instituudi korraldataval seminaril tehtavast ettekandest, mis käsitleb pikemalt Eesti poliitilist maastikku ning erakondade ja valijate positsiooni.