Juhtkiri: Eesti välispoliitilised valikud on endised

Mobiilne õhu- ja raketitõrje süsteem MIM 104 Patriot.

FOTO: mil.ee

Pärast Eesti taasiseseisvumist tehti väga põhimõtteline otsus orienteeruda anglosaksi välis- ja kaitsepoliitikale ning Saksamaale kui Euroopa majandusmootorile. Kui Eesti liitus 2004. aastal NATO ja Euroopa Liiduga, tähendas see ühte, ühendatud valikut. Viimastel aastatel on maailmas olnud palju ebakindlust, Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ning musta hobuse Donald Trumpi võit Ameerika valimistel tekitas võimaluse, et võib tekkida olukord, kus nende kahe vahel on tarvis teha uus valik.

Õnneks seda pole juhtunud. Hiljutine Vene diplomaatide väljasaatmine enam kui 20 riigist, mis oli küll puhtalt sümboolne samm, oli euroatlantilise tsivilisatsiooni ajaloos pärast külma sõja lõppu pretsedenditu samm. Ehkki väljasaadetud diplomaate oli arvuliselt vähe, on fakt sellisest enneolematust ühtsusest omaette oluline. Hoolimata esialgsest kartusest, mida paljud pärast Trumpi presidendiks valimist avaldasid, on praeguse vabariiklastest koosneva presidendiadministratsiooni poliitika Venemaa suhtes olnud jäigem ja vähem naiivne kui Barack Obama ajal. Üks näide on sanktsioonide karmistamine, mida on tehtud ilma mingi mürata. Putini Venemaale on tarvis selgelt mõista anda, et ta ei tohi sekkuda demokraatlikesse protsessidesse Ameerika Ühendriikides ega ka teistes maades.

Julgeolek kujuneski oodatult Balti riikide ning Ameerika Ühendriikide presidentide tippkohtumise peateemaks. Presidentide Dalia Grybauskaitė, Kersti Kaljulaidi ja Raimonds Vejonise visiit langes ajale, kui Donald Trump on taas saatnud välja vastukäivaid signaale oma Kremlit puudutavate kavatsuste kohta. Ühest küljest on ametlik Washington värskelt välja saatnud 60 Vene diplomaati ning valmistanud ette uusi sanktsioone Venemaa eriteenistuste, oligarhide ja riigifirmade vastu, teisest küljest on Donald Trump telefonivestluses Vladimir Putiniga pakkunud võimalust kohtuda. Baltimaade liidrid tegid Trumpile ettepaneku saata meie regiooni sagedamini õppustele pika tegevusraadiusega õhutõrjerakette Patriot, mis osalesid läinud aastal sõjalistel õppustel Leedus. Arvestades NATO idatiival kujunenud jõudude vahekorda, on Balti riikide õhuruumi parem kaitse oluline, loodetavasti mõistavad seda ka Ameerika Ühendriigid ning teised liitlasriigid.

Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi välispoliitika suurim puudus oli, et suurriigid polnud huvitatud Eesti iseseisvusest. Taasiseseisvunud Eesti riigimehed on teinud sellest õnneks õiged järeldused ning hoolimata erinevate peaministripartei liikmete viimase aja infantiilsetest avaldustest peab ka tulevikus säilima Eesti välispoliitiline orientatsioon anglosaksi kilbile ja Mandri-Euroopa majandusmootorile.

Tagasi üles