Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Koolidirektor Urmo Reitav loetleb põhjuseid, miks hakata õpetajaks (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmo Reitav.
Urmo Reitav. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vastupidiselt juurdunud põhimõtetele arvan, et õpetajatöö on paindlik, loominguline ja karjäärivõimalustega, kirjutab Paide riigigümnaasiumi direktor Urmo Reitav. 

Alustasin õpetajatööd kohe pärast õpingute lõpetamist, esmalt abiõpetaja ja huvijuhina, siis õpetaja ja õppejõuna ning viimased viis kuud töötan koolijuhina, viies ellu oma unistust luua uus kool.

Seega saan öelda, et selles töös on võimalik vahetada erinevaid positsioone ja areneda. Õpetamiskogemus annab suurepärased eeldused ja eelised koolijuhi tööks. Mõistan koolis toimuvaid protsesse, tunnen koolikultuuri erinevaid tahke. Koolijuht ongi esiõpetaja,  pedagoogiline liider. Selleks saab kujuneda vaid läbi õpetajatöö, mis on väärikas, väljakutsete rohke ja põnev amet.

Usun siiralt, et õpetajatöös on väga palju positiivset, millele peaksime ise rohkem tähelepanu juhtima. Oma töös saan lähtuda väärtustest ja põhimõtetest, aktsepteerides sealjuures ka õpilaste omi. Vabadus, sealhulgas akadeemiline vabadus on minu jaoks oluline. Vaatamata riiklikule õppekavale saan tegutseda loovalt ja ajakohaselt. Samas ei saagi õppetöö olla täielikult reeglitest vaba, saame toimetada turvalises ja suunatud raamistikus. Samas on alati  võimalus teha ettepanekuid ja anda soovitusi, kui oled avastanud, et midagi võiks olla teistmoodi.

Noored oma küsimuste, muutuvate elustiilide ja mitmekesisusega toovad kaasa vajaduse end noorena hoida ning oma pädevusi arendada. 

Kindlasti soovitan õpilasi kaasata, nii tulevasi, praeguseid kui ka endiseid. Nii loon tingimused, kus noored saavad ise õppida ja areneda, end proovile panna, teha vigu ja neist õppida, pingutada ja olla avatud väljakutsetele, kogeda uut ja võtta vastutust.

Tänu sellele õpin ja arenen ka mina. Õpetaja ei saa jääda pikutama vananenud teadmistele või oskustele. Noored oma küsimuste, muutuvate elustiilide ja mitmekesisusega toovad kaasa vajaduse end noorena hoida ning oma pädevusi arendada. Lisaks soosib seda ka õpetajate täiendõppe nõue. Meil on regulaarselt võimalus, aga ka kohustus kohtuda teiste kolleegidega, et jagada kogemusi, õnnestumisi või ebaõnnestumisi. Minu arvates on see luksus ja väärtus omaette.

Paindlik töö

Vabaduse juures ei ole vähetähtis ka see, et tavapärane töö kestab üheksa kuud, terve suve saab pühendada endale. Lisaks on teised koolivaheajad, millal end taastada, koguda energiat ning valmistuda järgmiseks perioodiks. Samuti on õpetajatööl regulaarne ja miinimummääraga fikseeritud töötasu, mis on tõusvas trendis. Oma pädevuse ja aktiivsusega on võimalik palgaskaalal tõusta, aga ka vajadusel koormust periooditi vähendada. Õpetaja saab valida töökeskkonda – klassis, väljas, digikeskkonnas, tuleb vaid kasutada loovust ja olemasolevaid võimalusi. Seega julgen mina küll öelda, et õpetajatöö on ka paindlik.

Käesoleva loo kirjutamise käigus palusin end endisel õpilasel kirjeldada – mina võin ju arvata, et olen lahe, aga mida arvavad õpilased. Tagasiside võttis mu pehmelt öeldes sõnatuks, sest lugesin enda kohta: «Urmo puhul on tegemist inimesega, kelle energiat, positiivsust ja aktiivsust ei anna mõõta ei sentimeetrites ega kilomeetrites. Suhtluses ei hoia ta tagasi innustavate sõnade ja motiveerivate lausetega ning ka tõttab appi ja on toeks, kui seda vaja. Me vajame õpetajaid, kes on silmapaistvad ja huvitavad, et suudavad õpilase tähelepanu mängleva kergusega endale võita. Kuigi võib tunduda, et see kõik on Urmo loomuses ja selliseks ongi ta otsekohe sündinud, olen kindel, et tegelikult on selle nimel aastaid rasket vaeva nähtud, õpitud ja praktiseeritud, et luua niivõrd metoodilisi, praktilisi ja huvitavaid viise õpetamiseks, kui seda teeb Urmo.»

Kui palju on meil töömaailmas neid ameteid, kus lihtsalt iseolemise eest sulle tagasisidet antakse? 

Siit koorub välja veel üks mõte: kui sageli me saame positiivset tagasisidet oma tööle? Ka mina ei teadnud, et õpilane, kes ise nimetas end pigem keeruliseks nooreks, mind nii sügavalt hindab.

Kui palju on meil töömaailmas neid ameteid, kus lihtsalt iseolemise eest sulle tagasisidet antakse? Õpetajatöös saab seda pidevalt ning see aitab olla arenev ja rahulolev. Kohati kannustab õpilaste tagasiside kiiremini liikuma või sootuks töövõtteid vahetama, see ei anna võimalust rutiinseks muutuda. Ja annab tegelikult hoogu eneseteostuseks ja rahuloluks, uuteks väljakutseteks ja võimalusteks, paremaks ja targemaks saamisele.

Õpetajana loome arengukeskkonna tulevastele tegijatele. Neile, kes meie kogukonda ja ühiskonda edasi viivad ehk headele kodanikele. Ühe motivaatorina õpetajatöös on ehk see ambitsioon ning samas siiras soov olla toetajana ja inspireerijana kõrval noortele, kes hakkavad looma tulevikku ja tegema suuri tegusid. Ükskõik kus ja milles, kas teadlasena, sportlasena, leiutajana, tubli ema/isana, bussijuhina, lauljana, talunikuna või lihtsalt õnneliku inimesena. Õpetajana saan ma anda oma parima panuse sellesse ning mõne aja möödudes märgata või suisa kogeda selle tulemusi.

Soovitan siiralt ja julgelt tulla kooli õpetajaks, et olla lahenduste leidja, inspireerija, toetaja, muutuste esilekutsuja, arenguhüpete turvaja, motiveerija ja hooandja – tuleviku mõjutaja. See on elukutse, millega kindlustad endale ja teistele parima tuleviku.

Tagasi üles