Marcus Kolga: kommunismikuritegude muuseum aitab vastu seista Kremli propagandale

Patarei vangla Foto: Kuvatõmmis

Patarei vanglasse kavandatav kommunismikuritegude muuseum aitab vastu seista Kremli propagandale, kirjutab Torontos tegutsev digitaalkommunikatsiooni strateeg Marcus Kolga.

Mis tahes riigi kodanikel on raske ette kujutada, millisena nähakse ja tajutakse neid, sealhulgas nende ajalugu, rahvusvahelises kogukonnas.

Eestlased teavad hästi seda, kuidas meie idanaaber üritab näidata Eestit ja meie valitsust, aga teadmine ei ole ehk nii hea, kui asi puudutab läänt tervikuna.

Põhja-Ameerikas elades olen pidanud sageli hämmastuma, kui tõhus on Eesti e-valitsus olnud ülemaailmse PR-vahendina riigibrändi ja positiivse identiteedi kujundamisel. Kanada on olnud Eesti edust nii vaimustuses, et parlament korraldab praegu uurimist, kuidas samalaadne süsteem kasutusele võtta. Saadikute ees on käinud kogemusi jagamas meie eksperdid, kaasa arvatud Toomas Hendrik Ilves.

Täieliku kontrastina võib eestlasi aga jahmatada, kui aktiivselt on Kreml võtnud välismaal sihikule Eesti maine ja ajaloo. Nende strateegia on võltsida Eesti ja Balti riikide ajalugu, et delegitimeerida meie iseseisvust ja rehabiliteerida Nõukogude okupatsiooni ajal toime pandud kuriteod.

Halifaxis, Ida-Kanada väikeses, umbes Tallinna-suuruses linnas on sõda Balti ajaloo pärast käinud täie rauaga juba poolteist aastat. Kanada otsus saata oma sõjaväelased NATO julgestusmissioonile Lätis käivitas ajaloolise revisionismi võimsa pealetungi sadamalinna suurimas ajalehes.

Täiesti regulaarselt ilmuvad Balti riikide ajalugu ründavad artiklid. Ühes hiljutises artiklis väideti, et Balti vabadusvõitlejad olid natsid, kellele nüüd lauldakse ülistuslaule ülekaalukalt «neonatslikes» Balti riikides, mis seetõttu ei vääri Kanada kaitset.

Artikli kohaselt olid metsavennad natslik sõjaväestatud rühmitus, mis koosnes natside SS-veteranidest, millega on ühtlasi täielikult välistatud nende pidamine mis tahes laadi vabadusvõitlejaks. On ilmunud artikleid, mis külvavad kahtlusi NATO Balti missiooni kohta tervikuna, eriti Kanada sõjaväelaste saatmise kohta Lätti.

Torontos korraldavad Kremli käsilased iga aasta uusnõukogulikke meeleavaldusi Venemaa võidupüha tähistamiseks. Natsismi lüüasaamise mälestamises ei ole midagi taunitavat, kuid neil punastel meeleavaldustel on tuhanded nõukogulikud krüptozombid selga tõmmanud Staliniga T-särgid või Punaarmee vormirõivad ning lehvitavad Nõukogude lippe. Okupeeritud Eesti, Läti ja Leedu lipud on mõnitavalt seatud peapoodiumi ümber, kus samuti Punaarmee sõduriteks riietatud väikesed lapsed viivad käekõrval munitsipaalpoliitikuid istmete juurde.

Sellised pingutused Kanadas moodustavad tillukese osa Putini globaalsest rünnakust Eesti ja Balti ajaloo vastu. Sihtmärgiks on lääne poliitikud, ajakirjandus ja arvamusliidrid, kelle arusaamaga ajaloost üritab Putin manipuleerida, et saada õigustus oma võimalikele tulevastele aktsioonidele Eesti ja Baltikumi vastu tervikuna.

Meie ajaloo, sõja, okupatsioonide, meie põgenike ja repressioonide mälestamine ja arutaminegi on äärmiselt keeruline. Meie rahvale tekitatud saritraumad, nagu on märkinud tunnustatud Eesti ajaloolane Imbi Paju, antakse põlvkondade kaupa edasi. Need mälestused ja kogemused võivad olla väga ebameeldivad, aga need on osa meie rahvuslikust koest ning tuletavad meile meelde meie vabaduse tõelist hinda ja väärtust.

Nõukogude võimu korraldatud vahistamised ja küüditamised olid mõeldud muutma meie rahvuse koosseisu ja sundima meid hirmunult alistuma.

Kümned tuhanded inimesed põgenesid eluga riskides Eestist, jättes maha kodu, talu, kogu oma senise elujärje, et pääseda Nõukogude terrori eest. Me ei saa lubada, et see sünge ajalugu unustusse vajuks või tähtsusetuks muudetaks, ei praegu ega ka tulevaste põlvkondade ajal.

Uus muuseum – Eesti Mälu Instituudi algatusel ja Eesti valitsuse toel loodav Rahvusvaheline Kommunismikuritegude Uurimiskeskus – on elulise tähtsusega rahvuslik projekt, mis suudaks kaitsta ja kindlustada meie ajalugu nii kodu- kui ka välismaal.

USA Kongressi liige, mõjuka esindajatekoja Balti toetusgrupi esimees John Shimkus sõnas mulle hiljaaegu, et «Nõukogude okupatsiooni ajalugu vajab palju suuremat teadvustamist ja ma hindan juhtrolli, mille Eesti on võtnud, kui asus toetama selle uue rahvusvahelise muuseumi ning kommunismi ja natsismi Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Ida-Euroopas toime pandud kuritegude uurimise asutuse rajamist».

Rahvusvahelises kontekstis oleks uus muuseum ja uurimisasutus võimas uus vahend, võib-olla kesknegi vahend võitluses Kremli agressiivsete desinformatsioonikampaaniatega.

Nii Euroopas kui ka kogu maailmas tuleb meil aktiivselt tuvastada ja astuda vastu püüetele võltsida Nõukogude ajalugu, sellega manipuleerida. Uus muuseum ja uurimisasutus suudaksid juhtida neid püüdeid lisaks Eestile terves piirkonnas.

Paljud liidrid ja vaimuinimesed kogu maailmast on juba väljendanud toetust selle silmapaistva ja küllap peagi ikooniliseks muutuva uue Eesti muuseumi ja uurimisasutuse rajamisele. Eestlased võivad olla uhked juhtrolli üle, mille nende riik on haaranud oma ajaloo aktiivseks kaitsmiseks ja sellealase teadlikkuse tõstmiseks kogu maailmas.

Inglise keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane