Marko Mihkelson: Venemaa on valmis liikuma suhete halvenemise teed

USA president Donald Trump (paremal) ja Venemaa president Vladimir Putin. Foto: JORGE SILVA/AFP/Scanpix

Venemaa näeb võimalusi USA juhitud ja läänemaailma domineerimisel kehtinud korra muutmiseks ega ole nõus tegema siin vähemalt praegu mingeid taandumissamme, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Venemaa vastukäik ei ole üllatav. Võis eeldada, et Moskva teeb nii-öelda peegelotsuse, saates riigist välja sama arvu diplomaate. Nii peavad Venemaalt lahkuma teiste seas kolm Leedu, üks Läti ja üks Eesti diplomaat. Eesti puhul on siis Venemaa vastusamm täpselt sama meie otsusega - Moskvast peab lahkuma kaitseatašee.  

Sedavõrd suures ulatuses ei ole riigid diplomaate kunagi vastastikku välja saatnud. Ühest küljest räägib see lääneriikide valdavast ühtsusest, hoolimata, et mõned Euroopa Liidu liikmesmaad jätsid sammu tegemata. Eriti märkimisväärne oli NATO tasemel tehtud otsus Vene diplomaatide arvu piiramisest. Diplomaatide kattevarjus töötavate luureohvitseride väljasaatmine häirib kindlasti Venemaa luureaktiivsust ja võimekust lääneriikides. Siinkohal on oluline meeles pidada, et Venemaa luuretegevus on täna Läänes aktiivsem kui Külma sõja kõrgajal. 

Selle sammuga üksinda oleks aga ennatlik arvata, et Venemaa muudab oma läänevastast poliitikat või hoiakuid. Kremli reageeringud ja retoorika viitavad sellele, et Venemaa on valmis liikuma suhete halvenemise teed. Provokatiivse iseloomuga mereväeõppus tuleval nädalal Läänemerel Läti ranniku lähedal on vaid üks väike kinnitus sellest. 

Mitmed lääneriigid, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa on diplomaatide väljasaatmise järel teatanud, et soovivad siiski Venemaaga konstruktiivset dialoogi. Saksamaa andis rohelise tule Nord Stream 2 ehituseks ning president Macron on kinnitanud oma valmisolekut külastada Venemaad veel sellel kevadel. Eesti jaoks oleks kindlasti parem, kui pinged Lääne-Vene suhetes kahaneksid. Samas näitab eriti Berliini ja Pariisi hoiak, et suurriikidel puudub jätkuvalt strateegiline arusaam, kuidas mõjutada Venemaad loobuma Külma sõja ja uue võidurelvastumise õhustamisest  Endiselt loodetakse heale sõnale ning tahtele. Venemaa vastuseid sellele oleme juba korduvalt näinud. 

Hoopis mõjusam oleks lääneriikidel täna tegutseda viisil, mis survestaks Venemaad majanduslikult ning eriti sellistes strateegilistes sektorites nagu energeetika ning Vene riigiettevõtete juurdepääs rahvusvahelistele finantsturgudele. Nord Stream 2 ehituse peatamine oleks loogiline samm. 

Kahjuks võib eeldada, et nähtavas tulevikus puuduvad eeldused Lääne-Vene suhete normaliseerimiseks. Venemaa näeb võimalusi USA juhitud ja läänemaailma domineerimisel kehtinud korra muutmiseks ega ole nõus tegema siin vähemalt praegu mingeid taandumissamme. Ei Süürias, Ukrainas, Gruusias ega mujal. Samas pole jällegi Lääs valmis nõustuma, et me elame sisuliselt Külma sõja tingimustes ning oma väärtusruumi ja reeglitepõhise maailmakorra kaitsmiseks on vaja teha hoopis enam kui enesepetlik jutt dialoogist. Lääs peab lihtsalt looma tingimused dialoogi tekkeks ning selleks on vaja kasutada käitumiskeelt, mida Venemaa mõistab.