/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/29/7736037t1h7a6f.png)
Õpetajate Leht 29. märtsil:
Õpetajate Lehes sel neljapäeval: keda noored valiksid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolid otsivad abiõpetajaid
Üha rohkem on lapsi, kes vajavad õppimisel lisatuge. Õpetajal oleks lihtsam, kui tal oleks kõrval abiõpetaja, lisaks on muidki ressursse, mida saaks praegusest paremini ära kasutada. Oma kogemust jagavad Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli direktor Erle Põiklik ja õppejuht Ülle Teltvei. Sellest, kas kooli oleks vaja abiõpetajat ja kuidas töö praegu korraldatud on, räägivad ka teised koolijuhid.
Keda noored valiksid?
Eesti noorteühenduste liidu noorsoopoliitika nõunik Karl Andreas Sprenk arvab, et noore valijaga suhtlemine ei pea väljenduma pelgalt kõnejärje haaramises kooliüritustel või jõulises koolikeskkonda tungimises, vaid algatuseks näiteks aruteluõhtu korraldamises, noorte mõtete ärakuulamises ning nende arvestamises kohaliku elu kavandamisel. «Kui iga neljas noor loobus oma valimisõigusest, kuna tal puudub huvi poliitika vastu, siis iga kümnes noor loobus valmisõigusest pettumuse tõttu poliitikutes või poliitikas üldisemalt,» nendib ta viimaseid KOV-ide valimisi kommenteerides.
Õpetaja peab suutma andestada
Legendaarne eruõpetaja Mare Rossmann leiab, et solvamist ei saa koolides ära keelata – demokraatlikus riigis peame leppima sellega, et meid võidakse solvata. Õpetaja saab aga solvamiste ja solvumiste ahela läbi lõigata sellega, et püüab ausalt ja kõiki tagamaid avades jõuda solvumise tõeliste põhjusteni.
Mis saab läti keelest Läti koolis?
Läti gümnaasiumides minnakse küll peatselt üle täielikult lätikeelsele õppele, aga samal ajal tunnevad mitmed sealsed haritlased muret läti keele õpetamise ja omandamise kvaliteedi pärast. Nii mõnegi keeleteadlase hinnangul hakatakse läti keelt õpetama võõrkeele õpetamise metoodika järgi – see toob paratamatult kaasa kakskeelsuse tekke Läti ühiskonnas.
Mine lõpuni välja!
Kasvatusteadlane Maie Tuulik paneb vanematele südamele: innustage oma lapsi harrastustega tegelema ja endale eesmärke seadma. Kindel soov eesmärgile jõuda teeb noore kirglikuks ja visaks. Sellisel noorel on paremad hinded, kõrgem enesehinnang ja tal läheb edasises elus hästi. Ta viitab uuringutele, mille põhjal võib järeldada, et lapsed, kes tegelevad mõne harrastusega kauem kui kaks aastat, lõpetavad suurema tõenäosusega edukalt ülikooli ning osalevad vabatahtlikuna kogukondlikus töös.