Raivo Mänd: naudeldes üksindusse

Foto: Jaanus Koov

Üksilduse ängi ilmingud võtavad üha veidramaid vorme, õnnetute ja rahulolematute indiviidide osakaal kasvab – niisugune on praegu olukord ühe erakordselt suure ajuga liigi ühiskonnas ühel planeedil. Kuidas see erakordselt edukas liik painava üksildustundeni on jõudnud ja mis võiks edasi juhtuda, arutleb TÜ loomaökoloogia professor Raivo Mänd.

• Imetajate seas on aga üks suur erand. Sellel liigil on evolutsioon kujundanud välja erakordselt võimsa ja keerulise aju, tänu millele on nad suutnud levida üle kogu planeedi, rajades ennenägematu tehnoloogilise kõrgtsivilisatsiooni. Kuid sellel edul on ühtlasi ränk hind.
• Nüüdsest tähendas intiimvahekord enam mitte tohutut vastutust ja riski, vaid eelkõige üürikest süllekukkunud lõbu, mistõttu nii isased kui ka emased julgesid peagi muutuda seksuaalselt hulga vabameelsemaks, kui nad seda oma liigi kogu senise eksistentsi jooksul olid olnud.

• Sotsiaalmeedias ja arvamusportaalides hakkas aina rohkem kuulduma kibestunud üksildaste vihakõnet nende vastu, kes oskasid veel elada ja armastada endisel moel ja seda parimaks pidasid.