EKI keelekool: liiga palju liitumist (2)

Maire Raadik
, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Keele Instituut on oma väljaannetega hoolitsenud selle eest, et kõigil, kes soovivad rääkida kaunist emakeelt, oleks selleks tugi olemas.
Eesti Keele Instituut on oma väljaannetega hoolitsenud selle eest, et kõigil, kes soovivad rääkida kaunist emakeelt, oleks selleks tugi olemas. Foto: Jaanus Lensment / Postimees / Scanpix

Mõni üsna tavaline sõna hakkab keelekasutuse jälgijale silma siis, kui seda saab ühel hetkel väga palju. Tavatu rohkuse põhjus võib olla näiteks see, et sõna on hakatud kasutama uutes tähendustes, sellistes, milles varem on tarvitatud mõnd muud sõna.

Osa selliseid tähendusnihkeid on laenulised, tekkinud mõne teise keele mõjul, liituma-sõnaga on just niimoodi juhtunud. Vormikandjate elust rääkivate ingliskeelsete filmide tõlgetes on aeg-ajalt lugeda, et üks või teine tegelaskuju on liitunud näiteks mere- või õhu- või jalaväega.

Rahvusvaheliste ettevõtete töötajate töökäigukirjeldustes on juttu töötajate liitumisest kas ettevõttega või selle ühe või teise allüksusega. Kes nüüd laseb inglise tegusõna join alltähendused mõttes silme eest läbi, saab kohe kurja juure kätte. Nii eesti sõnal liituma kui ka inglise sõnal join on hulk alltähendusi, millest osa kattub, osa mitte. Minu keeletunne hakkab tõrkuma just siis, kui juttu tuleb üksikisiku liitumisest kindlat sorti kollektiiviga.

Võtame kõigepealt sõjaväe. Eesti keeles sobib öelda, et poisid või ka tüdrukud lähevad kaitseväkke, mereväkke, õhuväkke, või ka astuvad sinna, mitte ei liitu ühe või teise väeliigiga. Inglise väljendi join up üks alltähendusi on aga tõesti ’sõjaväkke minema’.

Seesama läheb või läks on asjakohane ka siis, kui räägime inglise tegusõna join alltähendusest ’töötajaks saama’. Eesti keeles on loomulik öelda, et keegi läheb mingisse asutusse või osakonda tööle, inglise keeles võib ka liituda. Kui jutt käib meeskonnast ehk tiimist, siis mõjub liitumine vähem võõrastavalt: Mari läks tööle müügimeeskonda, -tiimi, liitus müügimeeskonnaga, -tiimiga.

See meeskonnaga liitumine on ju otsapidi õigupoolest sama kui näiteks öelda, et Mari liitus sõpradega poolel teel või hiljem või vastu tahtmist. Kuidas on aga lugu sportlastega, kes oma karjääri jooksul klubisid vahetavad? Kas Ott Tänak liitus Toyota meeskonnaga ja Ragnar Klavan Liverpooliga? Või ikka nii, et Tänak läks (M-Spordist) Toyota meeskonda ja Klavan (Augsburgist) Liverpooli omasse?

Kui harjumatut kasutust on palju, hakkad paratamatult mõtlema ja kahtlema, kus siis ikka sobib liitumisest rääkida. Üks hea näide on haldusreform. Kui kaks valda omavahel kokku pannakse, saame öelda, et näiteks Antsla vald liitus Urvaste vallaga. Või Urvaste vald liitus Antslaga.

Mõnel juhul saab taas öelda mitut moodi: Eesti liitus NATOga või astus NATOsse, liitus Euroopa Liiduga või astus Euroopa Liitu. Liituda võib ka nt veevärgiga, elektri- või sidevõrguga – ühendada torude või kaablite otsad. Osa siinses loos liituma-sõna kohta öeldust seostub ka ühinema-sõnaga, kuid see on juba omaette jutt.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles