Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/27/2917902t1hc08a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2016/02/12/5040269t1he2b8.jpg)
18. sajandi Briti riigimeest ja diplomaati Philip Stanhope’i (lord Chesterfield) teab järeltulev ilm enne kõike ligemale neljasaja kirja kaudu, milles ta jagas elutarkust oma pojale.
Muuhulgas soovitas isa sel ajal kuueteistkümneaastasel noormehel maksku mis maksab hoiduda valjul häälel naermisest, mida ta pidas halva maitse ilminguks. Stanhope’i sõnul naeravad labased inimesed sageli, kuid ei naerata iial, kuna aga hästi kasvatatud isik naeratab sageli, kuid naerab harva. [1]