Juhtkiri: USA sõnum on selge. Kas ka Euroopa ja Eesti oma?

Venemaa diplomaatide väljasaatmine vabast maailmast vastusena rünnakule Salisburys. Foto: Urmas Nemvalts

Diplomaatide väljasaatmine on üks võimalik vahend Venemaad korrale kutsuda ja vastata Suurbritannias Salisburys toimunud keemiarünnakule. Eesti valitsus peab aga nüüd kindlasti edasi minema ka Magnitski nimekirja sanktsioonidega – õigupoolest oleks seda tulnud teha juba ammugi.

Euroopa Liidu diplomaatilisest lindude keelest väga palju selgem on eilne Valge Maja sõnum. President Donald Trump käskis USAst välja saata «tosinaid» Venemaa luurajaid ja sulgeda Venemaa konsulaadi Seattle’is, kuna viimane asub USA allveelaevade baasi ja Boeingu läheduses. Lisaks näitab USA sellega üles solidaarsust oma NATO liitlastega ja partneritega üle ilma, andes vastuse sõjaväemürgiga toime pandud rünnakule Suurbritannia pinnal. Trumpi sõnum ütleb, et sellega annab USA koos oma liitlastega Venemaale teada, et Venemaa tegevusel on tagajärjed.

Mistahes sanktsioonide puhul tuleb küsida nii nende sümboolse kui ka praktilise väärtuse kohta. Eile pärastlõunaks olid 14 Euroopa Liidu riiki, sh Eesti, näidanud solidaarsust Suurbritanniaga, saates välja kokku 30 Venemaa diplomaati.

Peale selle olid eile pärastlõunaks teada Ukraina, Kanada, Albaania ja Norra samasugused käigud. Kokku peab Venemaa välisministeerium arvestama sadakonna diplomaadi Moskvasse tagasi kolimise ebamugavusega ning ilmselt ka vähemalt sama suure hulga lääne diplomaatide Venemaalt ära saatmise tööga. Jah, see nimekiri – 14 ja 30 – ei pruugi olla ELi poolt veel kõik.

Muidugi tekitavad juba ainuüksi arvud küsimusi stiilis, kas klaas on pooleldi tühi või pooleldi täis. Kas 14 Euroopa Liidu riiki on palju või vähe? Kas 30 Euroopa Liidu riikidest välja saadetavat Venemaa diplomaati on palju või vähe? Millised Euroopa Liidu riigid peaksid selles nimekirjas veel olema, et Kremlile jõuaks vähimagi kahtlusepojata kohale nii sõnum rünnakute lubamatusest kui ka lääne vankumatust ühtsusest?

Et vastata küsimusele, kas ja kuidas sõnum kohale jõudis, tuleks ilmselt näha Venemaa presidendi Vladimir Putini pähe. Kuna sinna Postimehe toimetus praegu ei näe, võtame esmalt ette väljasaadetavate arvu ja võrdleme seda samalaadsete sündmustega ajaloost.

Ühe päeva jooksul kokku sadakonna diplomaatilise passiga Moskva alama välja saatmine lääneriikidest on kaheldamatult erakordne sündmus. Juba brittide varasem otsus saata vastusena Salisbury rünnakule välja 23 Venemaa diplomaati oli samas skaalas külma sõja aegsete suurimate spionaažis kahtlustatavate NLi diplomaatide väljasaatmistega. Arv võiks seega sõnumit kanda küll? Sõnaselgusest jääb aga eurooplastel kahjuks puudu.