Artemi Troitski: 85 protsenti hirmu ja lootust

Artemi Troitski Foto: Tairo Lutter

Kaitsetus- ja solvumistunne välismaal elavate venelaste hulgas on viinud Vladimir Putini toetuse mitmekordistumiseni nende seas, kirjutab kolumnist Artemi Troitski.

• Venemaa juhi või diktaatori või kuidas teda nimetadagi järjekordse ametiaja kasuks andis oma hääle peaaegu 85 protsenti neist venemaalastest, kes astusid valimisurni juurde välismaal. See tähendab tuntavalt suuremat osakaalu kui need 76 protsenti, mis Putin sai riigis tervikuna!
• Vene hajala on maailma eri otstes erinev ja ebaühtlane ning ka hääletab erinevalt. Leidub eesrindlikke «putinlikke» piirkondi, mis andsid lõviosa tollest 85 protsendist. Seal elavad kümned tuhanded Venemaa kodanikud ning Putini poolt hääletab neis riikides umbkaudu ühesugune hulk valijaid, nii 95 protsendi kandis.
• Olukord on enamikus neis riikides – täpsemalt käib jutt Kõrgõzstanist, Tadžikistanist, Moldovast, Lätist, Lõuna-Osseetiast ja Eestist – suhteliselt ühesugune. Hääletavad ennekõike vene pensionärid, kes tunnevad nostalgiat NSV Liidu järele ega pööra pilku Venemaa telekanalitelt, olles ära lõigatud asukohamaa elust ja kultuurist ja reeglina oskamata nende riigikeeltki. (Erand on siin Lõuna-Osseetia, kus pärast anneksiooni jagati Venemaa passid sisuliselt kõigile elanikele.) Eestis hääletas 28 000 inimest, neist 94 protsenti Putini poolt, mis moodustab üsna täpselt kolmandiku (33 protsenti) siin elavatest Venemaa kodanikest.
• Nüüd kui Kremli võim on läänes tõepoolest sügavalt vastumeelseks muutunud ja see suhtumine on tahes-tahtmata üle kandunud nii Venemaale tervikuna kui ka isegi lihtsatele venelastele, on kaitsetussündroom ja solvumiskompleks märkimisväärselt teravnenud ja võimsa käe kaitset tahetakse nagu ei kunagi varem. Eelkõige just see on tinginud Putini populaarsuse mitmekordse kasvu venelaste seas mitte ei tea kus, vaid just Londonis, Pariisis ja New Yorgis.