Mõni nädal tagasi andis Tallinna linnavalitsus sotsiaal- ja tervishoiu- ning linnavaraametile ülesande koostada seenioride eluasemeprogramm, mille raames kavatseme rajada nii sotsiaalmaja eakatele toimetulekutuge vajavatele linnaelanikele kui ka luua täiesti uudse seenioride teenuskodu kontseptsiooni, kirjutab Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder (Keskerakond).
Vaid loetud päevad hiljem kogunes esimest korda Tallinna linnavolikogus eakate teenusmaja toetusrühm, kus osalesid kõigi fraktsioonide esindajad. Tore oli kuulda ja näha, et peale põgusat seenioride eluasemeprogrammi tutvustamist olid kõik osapooled nõus, et uus kontseptsioon on vajalik ning teenuskodu igati teretulnud.
Nimetatud teenuskodu on meil plaanis rajada erakapitali kaasates magusale kesklinna Nafta 1a kinnistule. Sinna tulevad hea ligipääsetavusega ühe-kahetoalised, köögi- ja muu tehnikaga sisustatud üürikorterid. Hoone planeerimisel võtame eeskuju Põhjamaadest, sest selline kontseptsioon annab eakatele eelkõige vabaduse ning võimaluse väärikalt ja mõnusalt oma vanaduspäevi veeta.
Kui veel kümmekond aastat tagasi eestlased polnud selliseks teenuseks valmis, sest idee tundus veidi võõras, siis nüüd võime kindlad olla, et vajadus sellise teenuse järele on suur. Kodutunne, mugavus, valikuvabadus, seltskond ja igakülgne tugi on need märksõnad, miks eakatele inimestele selline teenuskodu meeldib. See on mõeldud eelkõige neile, kes eluasemeküsimust iseseisvalt lahendada ei suuda, kuid samas on nende terviseseisund piisavalt hea, et mõningase kõrvalise abi toel iseseisvalt omaette eluruumis elada.
Lisaks korteritele peaks seenioride kodus olema ka raamatukogu- ja ühistegevusruumid, eakatele jõukohased sportimisvõimalused, söökla või kohvik ning ruumid tervishoiuteenuste pakkumiseks. Ühtlasi peab majas olema ööpäevaringne valveteenus/turvateenus koos häirenuputeenusega. Elanikele pakutaks ka mitmesuguseid tasulisi teenuseid – alates juuksurist, maniküürist, pediküürist, saunast kuni lõpetades erinevate majapidamisteenustega nagu koristamine, pesupesemine, toidu koju toomine jms.
Kindlasti annab suure lisaväärtuse ka see, et inimesel on võimalus olla vaikselt ja omaette, kuid samas on käegakatsutavalt olemas ka mitmed erinevad teenused, seltskond ja vaba aja veetmise võimalused. Teenuskodus on kahtlemata olulisel kohal valikuvabadus ja –võimalus.
Seenioride eluasemeprogrammi elluviimise esimeses etapis kavatseb linn rajada Maleva tn 18 kinnistule ka sotsiaalmaja eakatele toimetulekutuge vajavatele linnaelanikele. Nimetatud majja planeerime umbes 75 korterit ning lisaks sellele ka ühiskondlikud ruumid. Neis korterites peaks ka ratastoolis elanikud saama iseseisvalt või minimaalse kõrvalise abiga toime tulla.
Arvestades, et eakate suhtarv suurenes Eesti rahvastikus aastatel 1990-2015 üle 1,6 korra, 11,6 protsendilt 18,8 protsendile, peavad poliitikud kindlasti rohkem väärtustama ning hoolima oma eakatest. Tänavusel aastal on juba korra riigikogus tõstatatud olulise tähtsusega riiklike küsimuse arutellu (OTRK) teema «Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?».
Eestis on ligi 375 000 pensionäri, seega tasub silmas pidada, et meie eakate inimeste osatähtsus rahvastikus on umbes kolmandik. Mis omakorda tõstatab teise olulise küsimuse, et kas tõesti pole riigil raha, et hooldusabile rohkem panustada? Vaevalt. See on siiski valikute küsimus ning aeg on teha õigeid valikuid. Hooldusvajaduse kasvuprognoos on tõusujoones ning samas suunas jätkates, ja selliseid otsuseid langetades, ei ole paraku meie ühiskond jätkusuutlik.
Usun ja tegelikult ka loodan, et järgmise aasta valimiste ajal saavad need teemad kõrgendatud tähelepanu alla. Samuti peab saama pensionitõus üheks valimiste keskseks teemaks. Väited, et tõusuks raha ei ole ja sellega on teema kustunud, ei ole jätkusuutlikud. Debatt peab olema sisulisem ja lahendusi pakkuv. Eesmärk on, et vanaduspõlv oleks väärikas, et inimesed ei peaks tundma majanduslikku ebastabiilsust vanaduspõlve ees.
Olen ka varasemalt öelnud, et tasub silmas pidada, et vananemine puudutab meist igaühte ning tulevikus tahame loomulikult ka meie endale parimaid tingimusi, et saaksime muretult elu nautida ja veeta vanaduspõlve väärikalt. Uus seeniorite teenuskodu kontseptsioon on kindlasti õige samm selles suunas, et eakad inimesed saaksid end hästi tunda. Kui kesklinnas paiknev teenuskodu saab valmis, siis usun, et võime selliseid maju rajada veel kohe mitu tükki Eestisse juurde.
Veel kord, aeg on väärtustada meie eakaid inimesi.