Kerstin Meresma: tahate mu emakat, tehke sobiv pakkumine

Kerstin Meresma

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Vabariigi valitsus näeb näiliselt kurja vaeva, et panna minusugust 20ndates naist tootma riigile kodanikke – vähemalt kolme, kui täpsem olla.

Telekanalites jooksevad imalad propagandareklaamid, neid on näha tänavatel, sündimuse kasvu üle peetakse aru kõikjal uudistekanalites. Räägitakse vanemapalgast ja lapsehoolduspuhkusest. Kõik kiidavad ja seavad Eestit eeskujuks.

Samal ajal kõlavad hoiatused: mida vanemaks saad, seda ohtlikum on pere loomine – nii naisele kui lapsele. Räägitakse nii rinna- kui ka emakakaelavähki haigestumise tõenäosuse kasvust ja lapse geneetiliste haiguste võimalikkusest. Lisaks veel vanusega langev rasestumise tõenäosus. Hirmutatakse igal võimalikul viisil.

Minul tekib aga küsimus: milline noor pere saab endale tänapäeval lubada elamispinda, kus majutada seda üht last, rääkimata kolmest? Kinnisvara hinnad, eriti Tallinnas ja Harjumaal (kus on võimalik leida enam-vähem tasuv töö), on hingematvad.

Kui perel pole oma järeltulijatele loovutada korterit või selle ostmiseks vajalikku sissemaksesummat, siis kust võtta elamispind? Kõik soovivad oma kodu, kuid mingil põhjusel näib selle soetamine ja isegi selleks pangalaenu saamine luksus, millest paljud vaid unistavad.

Raha, mille eest maksta pangale järgmised 25 pluss aastat eluasemelaenu, kulub tänapäeval üüri maksmiseks. Korteri sissemakseks raha koguda ja samal ajal Euroopa Mekade tasemel üüriraha igas kuus ära anda saavad endale vähesed. See on nagu nõiaring, kust näib utoopiline välja pääseda.

Lapse saamiseks pean vajalikuks teatud kindlustunnet, teadmist, et mul on uuele elule pakkuda hea turvavõrgustik ja elustandard. Miks peaksin ta siia ilma tooma, kui olukord ei ole minu silmis parim võimalik tema kasvatamiseks?

Noori inimesi, kes hakkavad jalgu alla saama, kooritakse igal võimalikul viisil. Ja see on meie valitsuse suurim apsakas. Sest just need noored loovad tulevased pered. Neid tuleks hoopis toetada, näiteks sellesama esimese kodu ostmisel. On küll olemas noore spetsialisti KredExi käendus, kuid ka selleks on vajalik viieprotsendiline sissemakse. Keskmine kolmetoaline korter Harjumaal jääb 100 000 euro kanti, mis tähendab 5000-eurost omapoolset panust, pluss notaritasu, pluss mööbel, pluss tehnika…

Muidugi on alati võimalik elada koos vanematega ja seda paljud noored pered ka teevad. Huvitav, miks? Seetõttu ongi mul valida, kas koguda raha ja soetada endale kodu, luua pere alustamiseks soodne keskkond ning saada vanemas eas üks laps, või hakata vanemapalga «soodsates» tingimustes ja suurema lapsetoetuse ootuses Eestile kodanikke vorpima. Pole raske arvata, kumma kasuks otsustan.

Aitab sellest ajupesust. Tahate lapsi, toetage noori, kes neid teile toodavad!

Tagasi üles