riigikogu liige (Reformierakond)
Oleme Vahuriga suured Kristjan Pordi austajad. Tänane ettekanne kinnitas seda – inimene rääkis peast nii sisutihedat ja mõtestatud teksti ning seda oli väga nauditav kuulata. Mis puudutab tehisintellekti, siis mina siiski usun, et inimeses on midagi rohkemat kui tehisintellektis. Ja seda läheb maailmas alati vaja.
Täna räägiti sellest, kuidas tehisintellekt võib ameteid üle võtta. Võtame näiteks õpetaja ameti – jah, on öeldud, et tehisintellekt võib õpetajana olla laste suhtes õiglane, aga kuidas ta õpetab näiteks moraalsust või eetikat? Kuidas ta teeb jooksvates situatsioonides selliseid eetilisi valikuid, mida üks väga hea õpetaja teeb alati paremini kui tehisintellekt?
Mihhail Lotman on täiesti fantastiline inimene ja minu meelest on ta segastel aegadel oma arvamustega toonud ühiskonda selgust. Tema mõtted on kristalliseerunud, ta kirjutab kõigile arusaadavalt. Ausalt öeldes on ta oma arvamustega tihtipeale õhu puhtaks löönud. See on väga suur väärtus, mida me peame ühiskonnas hoidma. Mul on hea meel, et Postimees teda esile tõstis.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja
Tänased ettekanded andsid mõtlemisainet selleks, mida tehisintellektiga seoses kardame ja loodame. Ent need sõnavõtud ei ammendanud kaugeltki seda, mis kõik täna sellega kaasneb.
Näiteks ka sellesama äsjase liiklusõnnetuse puhul, kus hukkus esimene isejuhtiva auto ette jäänud inimene, tekib küsimus, kuidas tagame, et meilt mingisuguse otsustusõiguse saanud tehisintellekt teeks sellise eetilise valiku, et see ei oleks inimesele kahjulik. Nagu osutasid tänased kõnelejad, ei piisa masinate paremaks programmeerimiseks ilmselgelt enam tehnoloogidest, vaid sinna peab kaasama ka eetikuid, juriste ja palju teisi. See on põnev väljakutse, sellepärast et see on väga interdistsiplinaarne. Ja me peame ka Eestis selle arutelu tõstatama, et inimesed saaksid aru, mis on need valikud.