/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/22/7709889t1h039c.jpg)
Õpetajate Lehes 23. märtsil:
Õpetajate Lehes sel reedel: miks käis nii vähe noori valimas?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omavalitsused hoiavad väikestest gümnaasiumidest kõvasti kinni
Ehkki koolivõrgu korrastamise riiklik programm näeb ette, et juba viie aasta pärast tegutseb Eestis vaid sadakond gümnaasiumi, hoiavad kohalikud omavalitsused elus ka kõige väiksemaid gümnaasiume. Kui seni on gümnaasiumide arv langenud tempos kuus tükki aastas, siis järgevatel aastatel tuleb sadakonna gümnaasiumini jõudmiseks lõpetada gümnaasiumihariduse andmine viisteistkümnes kohalikule omavalitsusele kuuluvas koolis aastas. Teiste gümnaasiumide töö lõpetamine omavalitsuses on rajatava riigigümnaasiumi eeldus.
Miks käis nii vähe noori valimas?
Haridussotsioloog Kaarel Haav leiab, et ühiskonnaõpetuse ainekavad ja õpikud ei toeta piisavalt õpilastest poliitiliselt aktiivsete ja kriitiliste kodanike kujunemist.
Munadepühad riigikogus
Kolumnist Kaarel Tarand annab hinnangu Riigikogu tööle ja toob mängu võrdluse täitsamehest ja munajoodikust. Keskmine viinanina võib tema sõnul olla täitsamees, sest saab ka veidi vintis olles asjadest aru ja ajab need korda. Täiskarsklane aga võib olla täielik munajoodik, kes kangest kainusest hoolimata midagi tehtud ei saa.
Kukeseene kuulamise kunst elab üle ilma
Ligikaudu 4000 välismaal elavat eesti last õpib eesti keelt ‒ üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides ja lasteaedades, kokku 80 õpetuskohas. Emakeelepäev toob õpetajad igal aastal kokku, seekord Eestisse. Uurisime, kuidas neil läheb.
Ülikoolid vanaviisi enam ei jõua
Ülikoolidel on ees läbirääkimised riigiga vastutusvaldkondade jaotuse ja uute halduslepingute sõlmimise üle. Ehkki õppemaksu kaotamisest tekkinud tühimikku on kompenseeritud, pole kõrghariduse rahastamine aastaid kasvanud ja mõlemal poolel on selge, et vanaviisi enam ei saa. Kuidas minna edasi?
Välishindamisest lasteaias ehk Kes otsib, see leiab
«Mulle meeldib lasteaiajuhi amet, kuid kõikvõimalikke regulatsioone ja bürokraatiat on nii palju, et aeg-ajalt tekib tunne, nagu põhitööks ei jääkski enam aega,» kirjutab Anija valla lasteaedade direktor Eda-Mai Tammiste.
Väike Eesti kool Riias võlub ka lätlasi
Paarisaja õpilasega Läti riiklikku õppekava järgiv põhikool on populaarne. Kooli võetakse eelistatult õppima neid lapsi, kel seos Eestiga, ent koolil on hea maine ka lätlaste seas. Seda näitab kas või 1. klassi soovijate hulk.