Lauri Hussar: kes tappis Elaine Herzbergi?

Elaine Herzberg Foto: BuzzNews

Kas te teate, mis seob Bridget Driscolli ja Elaine Herzbergi? Olgu öeldud, et mõlema naisterahva elutee lõppes traagiliselt. Mõlemad käisid elutee lõpus oma viiekümnendat aastakümmet ning mõlemad olid maailma esimesed autoõnnetuse ohvrid.

Bridget Driscoll hukkus 1896. aastal, kaotades esimesena elu sisepõlemismootoriga auto rataste all. Elaine Herzberg oli esimene isesõitva auto alla jäänud inimene. See õnnetus juhtus USAs Arizonas vaid viis päeva tagasi. Politseijuurdlus peab välja selgitama, kas selle juhtumi puhul tegi vea inimene või auto.

Üks on selge, õnnetuse toimumishetkel roolis autot tehisintellekt, sõiduk ei pidurdanud grammigi enne kokkupõrget, aga ka jalakäija ületas teed, jalgratas käekõrval, selleks mitte ette nähtud kohas. Pisut üldistatult võime öelda, et proua Herzbergi puhul on tegu maailma esimese tehisintellekti ohvriga. Seda muidugi juhul, kui robot selles loos süüdi jääb.

Siiani oleme harjunud mõtlema, et tehisintellekt on midagi lihtsat ja süütut, mis peaks tegema meie igapäevaelu kergemaks ja olema meile kõigekülgselt abiks. Valdav osa sellega kaasnevatest probleemidest ja ohtudest on ühiskonnas seejuures läbi rääkimata. Olulistes ja elutähtsates küsimustes vastutuse delegeerimine arvutile nõuab selgeid seisukohti nii eetilistes, moraalsetes kui ka juriidilistes aspektides. Ka Eestis on vastav seadusandlus alles tekkimas ning selle heakskiitmiseks ja rakendamiseks võib kuluda aastaid.

Aastal 1942 sõnastas ulmekirjanik Isaac Asimov robootikaseaduse, mis nägi ette, et robot ei tohi oma tegevusega ega tegevusetusega inimesele ja inimkonnale kahju teha. Asimov leidis, et ta peab alluma inimese käskudele, aga ta peab kaitsma ka oma olemasolu. Tõsi, viimase puhul märkis maailmakuulus kirjanik, et robot saab end kaitsta vaid juhul, kui ta ei lähe eelnevate printsiipidega vastuollu.

Asimov keskendus liigselt roboti ja inimese eksistentsi puudutavatele küsimustele. Praegu, mil oleme algelise, kuid kiirelt areneva tehisintellektiga juba kokku puutunud, on selle kontrollimisega seonduv jätkuvalt oluline, kuid juurde on tulnud palju praktilisemad teemad. Vastuse peavad leidma muuhulgas küsimused, kuidas mõjutab see tööviljakust ja töökohti ning millega tegeleb ja teenib elatist inimene, kui robotid on tema töökoha üle võtnud. Ka meie tegevusvaldkonnas, ajakirjanduses on tehisintellekt avaldanud juba esimesed algelised artiklid. Tegu ei ole millegi säravaga, kuid seda katsetanud väljaannete sõnul on tegu hinna ja kvaliteedi suhtelt täiesti arvestatava tootega.

Ma oletan ja natuke ka kardan, et tehisintellekt võib muuta meie elu rohkem kui internet ning selle tõttu sõnastasime selleaastase Postimehe arvamusliidrite lõuna teema, tuginedes nii Asimovile kui meie eksistentsi puudutavale, nõnda: «Mina, robot. Kas usaldame inimeste maailma tehisintellektile?»