EKI keelekool: võimuvertikaali vaierid

Õigekeelsussõnaraamatud. Foto: Elmo Riig

Poliitikast rääkijad armastavad piltlikkust, metafoore. Metafoorsed sõnad ja väljendid on oma olemuselt võrdlused, mis aitavad meil üht asja mõista mõne teise, varasemast või paremini tuntu kaudu: erakondade omavahelisi kompromissiotsinguid võib võrrelda lehmakauplemisega, kuulekaid käsutäitjaid puudlite või parteisõduritega, valimistelt rikkaliku häältesaagi toojaid magnetitega.

Mõnikord, näiteks siis, kui piltlikkus on mõnest teisest keelest laenatud, võib seoste nägemine pisut raskemaks osutuda. Üks selliseid uusi kujundeid on võimuvertikaal, mida poliitikatekstides on juba mõnda aastat märgata olnud.

Riigikogu sõnavõttude najal koorub võimuvertikaalist tasapisi pilt. Räägitakse, et võimuvertikaal võib ulatuda Kadriorust Piirissaare ja Ruhnuni, ülevalt Toompealt alla omavalitsustesse, Stenbocki majast harusid pidi parteikontoritesse. Usutakse, et võimuvertikaali üleval hoidmiseks «on vaja veel tugevamaid vaiereid». Seletatakse, et «horisontaali» esindavad maavalitsused, kes on siiski «taandatud vaid valdkondliku võimuvertikaali ressursi vahendaja ja toimingute teostaja funktsiooni». Ning lõppeks antakse veel kasulik vihje, et võimuvertikaal võib olla putinlik.

Venekeelsed allikad ütlevadki, et sõnaühend вертикаль власти, ka властная вертикаль, ilmus vene keelde 1991. aastal, kuid sai väga populaarseks 2000. aastatel ehk pärast Putini võimule tulekut. Mõiste sisuks öeldakse olevat jäik riigivalitsemissüsteem, mis on rajatud madalama tasandi võimu tingimusteta allumisele kõrgema tasandi võimule. Venemaa praegune president olevat ühe oma eesmärgina sõnastanud võimuvertikaali tugevdamise.

Teame vanast ajast, et võim on üleval, kõrgemalseisvate isikute või instantside käes: ülaltpoolt tulevad korraldused ja juhtnöörid, kui neid ei täida, on oht ka ülaltpoolt pähe saada. Võimuvertikaali sõna valab ülalt käskude andmise posti kujundisse, sellise posti, mille ühte otsa võime kujutleda ülemad ja teise otsa alamad, olgu alamad võimumehed või kodanikud. Vajaduse korral toestavad posti «vaierid», kui meenutada üht eespool tsiteeritud näidet.

Oma mitte just lihtsasti tõlgendatavas piltlikkuses on võimuvertikaal päris uhke eufemism, mille varjus tasakesi keskvõimu tugevdada või võimu tsentraliseerida. Sellena võiksimegi teda võtta: keelendina, mis väljendab Venemaa n-ö kohalikku koloriiti, kuid millele meie oma poliitikakeeles on selgemaid ja sisukamaid vasteid.