Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Valdo Randpere sissetulekupõhisest rahatrahvist: kas probleem on selles, et madala sissetulekuga inimesed ei saa purjus peaga ringi sõita? (24)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiruse mõõtmine.
Kiiruse mõõtmine. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vaata kust küljest tahad seda uut astmelist rahamalakat, ikka jääb kahtlus hinge, et ainus põhjus sellise süsteemi sisseviimisel on riigile oodatav lisatulu trahvimäärade astronoomilisest kasvust. Eelnõu seletuskirja kohaselt loodab riik teenida selle muudatusega kümme miljonit eurot lisaraha, kirjutab riigikogu liige (Reformierakond) Valdo Randpere. 

Eelmisel nädalal läbis Riigikogus esimese lugemise valitsuse eelnõu, mille ühe osana seotakse väärtegude eest määratavad trahvid teo toimepanija sissetulekuga.

Õigusloome peaks põhimõttelist tegelema ühiskonnas olemasolevate probleemide lahendamisega, aga mitte õigusliku nihilismiga ning uute segaste avangutega, mille eesmärki ei suutnud minister eelnõud esitledes isegi põhjendada. 

Mis eesmärki teenib ettepanek muuta väärteokaristused sõltuvaks sissetulekust, sellele me vastust ei saanud. Sellist probleemi, mida karistuste sidumine sissetulekutega lahendaks, päriselus pole. Kui mitte probleemiks pidada seda, et sellist trahvide astmeliseks muutmist sõltuvalt sissetulekust lubati praeguse valitsuse kiiruga kokkuklopsitud koalitsioonileppes.

Kas see on piisav põhjus niivõrd olulise karistuspoliitilise muudatuse jaoks – minu arvates mitte. Õiguskomisjoni arutelu käigus tekkis ka küsimus, kas probleem on selles, et madala sissetulekuga inimesed ei saa purjus peaga ringi sõita? Või on ministrid hakanud massiliselt jooma, sest millegipärast seaduse seletuskirjas viidatakse just ministrite palkadele, kui tuuakse näiteid, milliseks see uus trahvimäär võiks tegelikkuses kujuneda.

Või siis on lihtsalt tahetud esile kutsuda klassiviha ja sel juhul mind üllatab ausalt öeldes see, et seda teevad IRL ja Urmas Reinsalu. Ma ei oleks üllatunud, kui kommunistid või kuna neid Riigikogus ei ole, ütleme, sotsiaaldemokraadid teeks seda, aga IRL?

Kas probleem on selles, et madala sissetulekuga inimesed ei saa purjus peaga ringi sõita? Või on ministrid hakanud massiliselt jooma, sest millegipärast seaduse seletuskirjas viidatakse just ministrite palkadele.

Eelnõu seletuskirjas käib jutt miinimumpalga saajate ja ministrite erinevast majanduslikust valulävest, aga kusagil ei ole sõnagagi mainitud seda, et on olemas ka selline asi nagu karistuse mõjusus. Kas kusagil keegi on üldse arvesse võtnud seda, et näiteks sedasama õnnetut anonüümset ministrit, kellest eelnõus jutt käib, mõjutab ju tegelikult kõige rohkem see, et kui ta midagi toime paneb, siis temast kirjutatakse ja tema käitumine mõistetakse avalikult hukka. See on talle oluliselt mõjusam karistus kui see, et ta peab rohkem trahvi maksma kui mingi jorss, kes Jõelähtmel iga päev purjus peaga ringi kihutab.

Riik tahab teenida lihtsasti lisaraha

Vaata kust küljest tahad seda uut astmelist rahamalakat, ikka jääb kahtlus hinge, et ainus põhjus sellise süsteemi sisseviimisel on riigile oodatav lisatulu trahvimäärade astronoomilisest kasvust. Eelnõu seletuskirja kohaselt loodab riik teenida selle muudatusega 10 miljonit eurot lisaraha. See ei kata küll kaugeltki kogu möödapanekut teiste sissetulekute prognoosimisel, aga abiks ikka.

Seejuures on eelnõus sisalduv sissetulekust sõltuva trahvimäära arvestamine kõike muud kui lihtne. Pigem on see arvutuskäik paras ülesanne matemaatika riigieksami sooritajaile. Arvesse tuleb võtta karistatava alaealisi lapsi, tema poolt makstavat elatisabi, toimetuleku miinimumi, võib-olla saadud dividende aga võib-olla ka mitte (seda valitsus hetkel veel isegi ei tea). 

Kuna trahvimäära aluseks võetakse deklareeritud sissetulek, tekitab see ebaõiglase vahe inimeste vahel, kes maksavad ausalt makse ja nende vahel, kes ei maksa. Täiesti läbi mõtlemata on välismaalaste karistamine – nende sissetulekute kontrollimiseks puudub igasugune mehhanism.

Valitsus on korduvalt eelnõud tutvustades rõhutanud, et karistama hakatakse uue mudeli järgi ainult üksikute kõige raskemate liiklusväärtegude eest. Samas on nii eelnõus kui ka seletuskirjas viidatud sellele, et tegemist on esimese sammuga. Pigem näeb valitsus tulevikku selles, et kõik väärtegude eest mõistetavad trahvid saavad olema sissetulekust sõltuvad. See on niivõrd oluline muudatus meie karistuspoliitikas, et seda ei peaks saama sisse viia ühe pliiatsitõmbega koalitsioonilepingul.

Kuna trahvimäära aluseks võetakse deklareeritud sissetulek, tekitab see ebaõiglase vahe inimeste vahel, kes maksavad ausalt makse ja nende vahel, kes ei maksa. 

Huvitav on see, et kuigi sellise karistuse mõjususele analüüsi pole vaevutud tegema, väidetakse, justkui oleks sissetulekutest sõltuvad liiklustrahvid laialt levinud. See pole tõsi. Isegi mitte Põhjamaadest, millele hoogsalt viidatakse, on selline süsteem kehtiv ainult Soomes. Rohkem ma sellise süsteemiga riike Euroopa Liidus ei tea. Euroopas laiemalt on minu teada ainult Šveitsis selline trahvisüsteem rakendatud.

Aga selles trahvide eelnõus on ka «häid» uudiseid. Näiteks – õhusõidukis piletita sõidu ja taksos tasumata jätmise eest tulevikus enam trahvi ei ole. Ei astmelist ega normaalset. Iseenesest on see huvitav mõttekäik, et ainsad kaks transpordiliiki, mis lähituleviku Eestis jäävad tasuliseks – õhusõit ja takso, nende tasuta kasutamise eest enam trahvi ei saa. Samas saab trahvi selle eest, kui keegi tasuta ühistransporti päriselt tasuta kasutab. Trammi-ja bussijänesed saavad tegelikult isegi topeltkaristuse – trahv ja väljatõstmine ühissõidukist. Õhusõidukist visatakse siis edaspidi vist jänesed lihtsalt trahvi tegemata välja.

Reformierakond esitas esmaspäeval eelnõule muudatusettepaneku, mis tühistaks eelnõuga kavandatud väärtegude eest määratavate trahvide sidumise sissetulekutega, kuna sellise muudatuse mõjusust pole valitsus vaevunud analüüsima ega selle vajadust suutnud veenvalt põhjendada. Praeguse valitsuse alatine rahahäda ei ole meie arvates piisav põhjus kogu karistuspoliitika peapeale pööramiseks.

Tagasi üles