Lugeja kiri: maksumaksjad maksavad Niguliste eest topelt

Niguliste kirik. Foto: Liis Treimann

Miks peavad maksumaksjad maksma Niguliste kiriku eest topelt? küsib lugeja Heino Kään.

Juba pikemat aega on Niguliste kirik ajakirjanduse tähelepanu all. Ikka: kellele see kuulub või kellele ja kuidas peaks kuuluma ning kes kellele ja kui palju peaks maksma. On küll olnud huvitav lugeda neid osalt üsna kaugest minevikust välja toodud ürikuid ja seda, kuidas keegi neid ja teisi dokumente tõlgendab.

Dokumendid dokumentideks, aga kui võtaks lihtsalt asju, nagu need reaalses elus on. Oli sõda ja kirik põletati maha, niipalju kui seal põlevat oli. Varemed, päris kobedad, seisid lihtsalt niisama. Siis võttis riik kätte ja restaureeris varemete vahele taas hoone. Paraku läks see uuesti põlema. Ja riik ehitas selle veel kord üles. Ning tegi sinna muuseumi.

Muuseum sai aastakümneid tegutseda, kui ilmus välja konsistoorium ja hakkas hoonet endale nõudma. Ja hakati tõlgendama vanu ürikuid ja uuemaid dokumente. Ja vaieldakse, kellele need milliseid õigusi annavad.

Kaine mõistusega asjale lähenedes ei suuda ma kuidagi aru saada, mis põhjusel tahab Jüri Ratas kõigi nende asjade klaarimise juures kirikule miljoneid peale maksta. Veel raskem on aru saada, miks peaks Eesti riik Eesti õigeusu kirikule kinni maksma võõra riigi poolt nende territooriumil asuvale kloostrile tekitatud kahjusid.

Miskipärast pole keegi tulnud kõige lihtsamale mõttele: maksumaksja võtab oma kahekordsele ülesehitamisele ja hoone sisustamisele kulutatud rahasummad kokku ja esitab konsistooriumile arve. Kui konsistoorium on arve tasunud, võiks riik talle Niguliste üle anda. Lihtne ja loogiline!