Mitu USA meediakanalit pakkus, et Mike Pompeol aitas välisministri kandidaadiks tõusta täpselt see, mida Rex Tillersonil pole: isiklik hea läbisaamine president Donald Trumpiga.
Võimuvaakum kestab veel
/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
16. märts 2018, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luure Keskagentuuri (CIA) direktorina jagunud Pompeol kannatlikkust riigipeale iga päev asju tabelite ja abimaterjalide toel lihtsalt selgitada, samas kui Tillerson läks professionaalselt küll järjest paremaks, aga tema suhted presidendiga olid jahedad olnud juba mõnda aega.
Arvestades, et Pompeo kuulamisega senatis ja lõpuks ametisse saamisega läheb veel aega, suurendab see USA välisministeeriumis paljude tippdiplomaatide lahkumise järel juba mullu tekkinud võimuvaakumit. Julgeoleku poolest keerulisel ajal. Nii pole sugugi rõõmustavad kuulujutud, et järgmine lahtilastav võib olla Trumpi rahvusliku julgeoleku nõunik Herbet Raymond McMaster.