:format(webp)/nginx/o/2017/12/22/7428703t1h1c58.jpg)
Lihtne on välismaal elavatele eestlastele öelda: «Tulge koju tagasi!» Eestlasele, kes ei ole aastaid kodumaal elanud, ei ole see niisama lihtne. Ainult lennupiletist ei piisa.
Juhtkiri: ainult lennukipiletist ei piisa (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tagasipöördumine toob endaga kaasa hulga probleeme: tööturul orienteerumine, eluaseme hankimine, lastele kooli- või lasteaiakoha leidmine jne. Ajakirjanik Neeme Raud, kes ise elas ligi 24 aastat Torontos, Washingtonis ja New Yorgis, vestles tagasitulemisest 17 mujal elanud või seni võõrsil elava eestlasega. Mida kardetakse? Esiteks, et naasmine mõjub allaandmisena, tagurpidikäiguna. Muidugi on neid, kellel on edusammud välismaal ette näidata, aga paljudel on siiski eelarvamus, et tagasitulek tähendab automaatselt läbikukkumist.
Pärast tagasituleku vaimustust kipub saabuma ka hall argipäev, kui mõistetakse, et peale vanemate ja lähimate sõprade ei oodanud sind keegi. Kes pöörduvad koju tagasi koos lastega, peavad kohanema siinse koolisüsteemiga. Ei kahelda, et meie koolid on tugevad, ent kui laste emakeel on kehvavõitu, tekivad õpiraskused. Paljud haridusasutused ei ole selliste laste jaoks ka valmis.
Meie presidendid ja peaministrid on kasutanud vabariigi aastapäeva kõnedes tihti võimalust eestlasi laiast ilmast koju tagasi kutsuda. Kuidas riik neid tagasitulijaid aga toetab? Lihtsalt niisama kutsumisest pole suurt kasu.
Tallinna Ülikooli demograafiakeskuse juhataja Luule Sakkeuse sõnul räägime umbes 6600 Eestis sündinu tagasipöördumisest aastas. Eestisse naasjatega tegeleb praegu Integratsiooni Sihtasutus – nende poole pöördub aastas 100–110 peret. Riik eraldas sihtasutusele tulijatele toetuse maksmiseks tänavu 70 000 eurot. Nõustajaid, kes tagasirändajate probleemidega tegeleks, on sihtasutusel aga ainult üks. Tegelikult saab ta sellele pühendada vaid kümme protsenti oma tööajast.
End Eestis sisse seada on lihtne, kui sa tead, mida millised järjekorras ette võtta, paljudel aga napib teadmisi. Kuna sotsiaalmeedias ja kommentaariumides levivad müüdid kiiresti, oleks vaja rohkem kui osalise koormusega ametnikku, samuti tuleks tagasitulijatele luua tugisüsteem.
Miks me tagasipöördujatest üldse rääkima peame? Ise nad läksid ju Eestist ära, saagu siis ka tagasi tulles iseseisvalt hakkama. Tegelikult on ränne loomulik protsess ja eneseteostuses rahvusvahelises keskkonnas väga teretulnud. Eesti rahvaarv on liiga väike, et tagasipöördujad lihtsalt sellepärast, et nad elasid mõnda aega välismaal, isekalt eemale tõrjuda. Meie rahva kestma jäämise nimel on nad väga olulised.