Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/16/7693535t1h0885.jpg)
Keskerakondlasest seakasvataja Urmas Laht peab end meheks, kelle nõusolekuta ei liigutata maaeluministeeriumis seakasvatuse vallas lillegi. Vähemalt niimoodi on ta mõnele selle ala inimesele uhkelt teatanud. Keskerakondlasest minister Tarmo Tamm võib ju öelda, et tema otsustab, kuid paljud arvavad, et otsustaja on siiski Laht.
Võtame või Keskerakonna valimisreklaami, kus maalilisel rapsipõllul astuvad peopesadega rapsi paitades punases jopes Laht, kellele järgneb kampsunis ja lipsuga minister Tamm. Kui irvhambad uurinud Lahelt, miks käib tema ees ja minister järel, vastanud Laht, et päriselus täpselt nii ju käivatki.
Vahet ju polekski, kas Tamm Lahe ees või hoopis taga, kui mängus poleks inimeste, sh põllumeeste usaldus riigi otsustusvõime suhtes. Isegi kui tikutulega ning ülima hoolikusega otsida, ei leia väljaspool Lahe perekondlikku ringi Eestimaa pealt isegi ühtainumast seakasvatajat, kes ei näeks sellises otsustusahelas huvide konflikti. Vähemalt Postimehel pole sellist inimest seakasvatajate seast nädalate kaupa tabada õnnestunud.
Kuid see ei takista maaeluminister Tamme ja viimase tööandjat, peaminister Jüri Ratast tegemast nägu, et kõik on parimas korras. Ehk teisisõnu: isegi kui miski prääksub ja näeb välja nagu part ning on kõigi teiste arvates ülima tõenäosusega part, siis kindlasti mitte Keskerakonna arvates.
Iseasi, kas maaeluministri nõuniku tegevuse kaitsmine hoopis Keskerakonnale kurjasti kalliks maksma ei lähe.
Lahe seisukohast vaadates on olukord muidugi suurepärane. Kui eksminister Urmas Kruusele Reformierakonnast ei jätkunud Eesti mõjukaimal seakasvatajal ainsatki head sõna, siis tema järeltulijate Martin Repinski ja Tarmo Tamme kohta ainult häid sõnu tulebki. Mis omakorda kinnistab arvamust, et need inimesed söövad ministritööd tehes Lahe peost.
Kui sadadesse tuhandetesse eurodesse küündinud seakasvatustoetused eelmise aasta alguses Lahe ettevõtete pangakontodele jõudsid, käinud Laht nädalate kaupa mööda Eestit ringi nii rahuloleva ja rõõmsa näoga, et tema kaastöötajadki hakkasid omavahelistes vestlustes ülemuse arvel nalja viskama.
Keskerakonna parteipiletiga number 3000 Laht on mees, kes saavat oma tahtmise. Ka parlamendis, kus maaelukomisjoni kuuluv noor keskerakondlane Siret Kotka-Repinski kandvat põllumajandusest rääkides ette vaid Lahe üle vaadatud tekste. Nii olevat Laht vähemalt lähimate kaasvõitlejate ees praalinud.
Suur ego on suurte asjade tegemisel üks põhialuseid. Lahe ego kohta ütleb üks tema sõpradest, et see on mäekõrgune, teine aga, et Lahe keskmise suurusega sigalasse peremehe ego kindlasti ära ei mahtuvat. Kuid suurest egost võib saada ka sama suur komistuskivi, sest ei luba õigel hetkel taanduda.
Loksalt pärit ja hoopis mööblitisleriks õppinud Laht sattus põllumajandusse 42 aastat tagasi, kui tema tööandjaks sai Kohtla-Järve sovhoos. Järgnenud aastakümned on toonud Lahele jõukust ja rahulolu, mida talle meeldivat demonstreerida. Räägitakse anekdootlikku lugu, kuidas muidu Lexusega ringi sõitnud Laht, kuuldes, et lihaühistu avamisüritusele saabuvad seitsme väljaande ajakirjanikud, saabus pidulikule üritusele hoopis Audi A8 roolis. Sama mudelit kasutab ametisõitudeks näiteks president.
Laht on ikka hästi hakkama saanud. Isegi riigikogust rahvasaadikuna läbi käinud. Hästi läheb tal ilmselt edaspidigi. Iseasi, kas maaeluministri nõuniku tegevuse kaitsmine hoopis Keskerakonnale kurjasti kalliks maksma ei lähe.
Umbes nii juhtus näiteks 1961. aastal USA Luure Keskagentuuri operatsiooniga «Sigade laht» kaugel Kuubal. Diktaator Fidel Castro kukutamiseks Sigade lahte 1400 kuuba immigrandi relvastatud dessandi korraldanud ameeriklased avastasid alles kohale jõudes, et vastupidi loodetule ei toeta nende üllast plaani mitte ükski kohalik elanik.