Üleeile reageerisid Eesti loomapäästjad murettekitavale kaebusele kutsikavabriku kohta ning asja uurima minnes selgus, et ühes Lääne-Harju valla suvilas vireles ebainimlikes tingimustes terve koerakari.
Kelli Põlendik: kongist kostab klähvimist
Viimaste aastate suurimas kutsikatehases oli mitukümmend nälginud, parasiitidest puretud ja väikestesse puuridesse suletud koera. Veelgi uskumatumaks teeb kurva loo aga tõsiasi, et koerte paljundamisega tegelevalt naiselt on Soomes kohtu kaudu loomapidamisõigus ära võetud. Sellegipoolest müüs ta kutsikaid kõige aktiivsemalt just meie põhjanaabritele.
Kutsikavabrikuid võib pidada loomade julma kohtlemise etalonideks. Nende keskmes on loomulikult emasloomad, kelle töö on sünnitada pesakond pesakonna järel, et rahuldada inimeste soovi omada tõukoeri. Erinevalt paberitega tõuaretajatest ei kanna vabrikandid loomade eest hoolt – kutsikad sirguvad vangistatuna puuridesse, ümbritsetuna koristamata väljaheidetest ning trobikonnast teistest loomadest, kes kõik ootavad heausksetele ostjatele mahaparseldamist.
Tulemuseks on armetud ja haiged olevused, kelle elu on nälgimise ja haiguste tõttu ohus. Kui loomad ellu jäävad, peavad nende uued omanikud pahatihti veterinaari peale kulutama veelgi suurema summa, kui nad oleksid maksnud mõne usaldusväärse tõuaretaja kutsika eest. Nii läks selle aasta jaanuaris kümnekuuse yorkshire’i terjeriga, kes oli tõupaljundaja järjekordne ohver. Loomapäästjatel ei jäänud üle muud kui nentida, et tegu on geneetilise praagiga: valesti kasvanud puusaliiges põhjustas koerale piinavat valu ning selle leevendamiseks tuli teha mitu kulukat operatsiooni.
Tõenäoliselt ei tule kellelegi üllatusena, et paljundajad teevad seda kõike korraliku kopika pärast. Pole tähtis, kas koer on ka tegelikult kahe tõulooma järeltulija või lihtsalt krants, kes mõnd koeratõugu meenutab. Oskuslikult (ehkki kohati ka täiesti amatöörlikult) võltsitud tõupaberitega kutsikate eest saab teenida kenakese summa.
Milleks koerakese tervise eest hoolitsemisele väärtuslikku raha raisata – kui ta müügi hetkel ja heal juhul paar päeva või nädalakese hiljem elus on, ei pea müüja enam muretsema ning kaob kui tina tuhka, jättes ostja ilma nii rahast kui ka uuest armsast pereliikmest.
Öeldakse ikka, et põrsast kotis osta ei tasu. Kui sinu unistuste tõukoerake on ebatavaliselt soodsa hinnaga ja müüja sind oma koju lasta ei taha, siis ära anna ahvatlusele järele, vaid jäta loom ostmata ning teata kahtlasest müüjast loomakaitsjatele. Isegi ühe kutsikavabriku sulgemine tähendab kümnete loomade elu päästmist. Ja kui tahad teha tõelise heateo, võta enda uus neljajalgne sõber varjupaigast. Usu mind, ta on sulle igavesti tänulik.