Eesti kaart.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Eesti Linnade ja Valdade Liidu sünd annab omavalitsusjuhtidele võimaluse olla omavalitsuspoliitika kujundamisel aktiivsem ja tegema palju enam sisulist koostööd kui siiani, vastasel juhul jätkub kõik vanaviisi ja loobutakse ajaloolisest võimalusest muudatusteks, kirjutavad Elva vallavolikogu esimees Maano Koemets ja Elva abivallavanem Marika Saar.

Nüüd on see tehtud. Eestis on senise kahe omavalitsuste liidu asemel üks üleriigiline omavalitsuste liit – Eesti Linnade ja Valdade Liit. Kõik kogenud omavalitsusjuhid ja eksperdid juubeldavad, et lõpuks on see samm tehtud. Kuigi uued tulijad mõtlevad, miks alles nüüd. Igal juhul on tegemist väga olulise sammuga nii sisuliselt kui ka märgiliselt, et omavalitsuste hääl kõlaks.

Varasemalt toimetasid suuresti linnad (Eesti Linnade Liit) ja maaomavalitsused (Eesti Maaomavalitsuste Liit) kahes eraldiseisvas liidus. Aeg-ajalt on olnud päevakorras liitude ühinemise teema, kuid senini ei ole olnud piisavalt poliitilist tahet jõudude ühinemiseks.

Kahes üleriigilises liidus toimus palju dubleerimist, ent üheskoos on võimalik oluliselt rohkem saavutada. Näiteks tegelesid mõlemad liidud samade õigusaktide kooskõlastamisega, kuid koos tegutsedes oleks saanud paremini jagada ressursse ja spetsialiseeruda ning saavutada seeläbi parema tulemuse.

Senine Eesti halduskorralduse killustatus, omavalitsuste suured erinevused suuruses ja eelarvete mahus on nüüd haldusreformi tulemusena enam-vähem ühtlustunud – omavalitsused on suuremad, loodud on eeldused olla võimekamad oma ülesannete täitmisel. Omavalitsused on koondunud ühise katuse alla, liidule on valitud juhatus, ees ootab tegevjuhi valimine ja meeskonna moodustamine.

Uue liidu sünniga vajab mõtteviisi muutust ja restarti nii tegevmeeskond kui ka liikmed, sest senini ei ole liidud olnud kuigi jõulised ja suuri läbimurdeid riigiga läbirääkimistel pole saavutatud.

Entusiasmipuudus detsentraliseerimise teemadel

Omavalitsusjuhtide ootused ja väljakutsed uuele liidule on suured. Liidu eesmärgid on sätestatud seaduses ja põhikirjas, üldkoosolek on kinnitanud tegevussuunad. Peab tunnistama, et tegevussuunad jäid natuke üldiseks ja pigem tundusid üle võetud eelmisest perioodist.

Meie hinnangul jäi üks liidu põhikirjaline ülesanne üldkoosolekul käsitlemata, kuid just selles ülesandes on liidu edasise tegevuse ehk tuleviku olemus – omavalitsusliku haldussüsteemi arengule kaasaaitamine demokraatia ja võimu detsentraliseerimise põhimõtete alusel.

Võimu detsentraliseerimisel on Eestis toimunud paigalseis või isegi tagasiminek. Eesti põhiseadus sätestab kaasaegse riigivalitsemise subsidiaarsuse põhimõtte – riigivalitsemisel tuleb otsuseid teha võimalikult madalal otsustamise tasemel. Kõik, mida saab otsustada kohalikul tasandil, tulebki otsustada kohalikul tasandil. See on kodanike riigi põhimõte, kus kodanikud on nende kohta tehtavatele otsustele võimalikult lähedal.

Miks see põhimõte on Eestis siiani lõpuni viimata? Takistuseks on olnud liiga väikesed omavalitsused, kellest kõik ei oleks siiani olnud suutlikud neid ülesandeid võtma. Samas ka omavalitsuste huvipuudus uute ülesannete võtmiseks, sest riigi ja kohalike omavalitsuste vahel valitseb usaldamatus. Riik ei ole alati käitunud uute ülesannete andmisel oma sõnade kohaselt, alati kui hakatakse rääkima omavalitsustele ülesannete andmisest ohkavad omavalitsusjuhid: «Jälle tahetakse ülesandeid juurde anda, kuid raha selleks nagunii ei anta või siis antakse vähem kui kulus riigile endal ülesande täitmiseks.» Seda on paraku omavalitsusjuhid pidanud praktikas kogema. Seetõttu kohtab harva entusiasmi, et arutada kohalike omavalitsuste detsentraliseerimise teemadel.

Just omavalitsuste liidu ülesanne peaks olema seista demokraatia ja võimu detsentraliseerimise põhimõtete eest, et tekiks arutelud, milliseid ülesandeid on omavalitsustel mõistlik ise kohapeal osutada ning kuidas vähendada eelarve sõltuvust keskvalitsusest.

Ka tänast üldist olukorda riigis tuleks nutikalt ära kasutada. Valimiseelne aasta on aeg, kus erakonnad on koostamas oma programme. See on võimalus erakondi kui omavalitsuspoliitika kujundajaid targalt kaasata ja suunata tegema julgemaid samme omavalitsuste arenguks. Kuid tundub, et haldusreformijärgselt ja valimiste eel on poliitikud pigem ettevaatlikud ning uute suundadega välja tulla ei julgeta.

Et ei jätkaks vana rada

Omavalitsused ei peaks lootma ainult riigi keskvõimule ja erakondadele. Meil, omavalitsusjuhtidel on vajadus vaadata kriitiliselt üle uue liidu tänased ülesanded, hinnata nendega seni toimetulemist, seada uued prioriteedid ja hakata sihipäraselt tegutsema. Oluline on, et me ei jätkaks vana rada.

Näeme, et uus liit peaks olema kompetentsikeskus nii riigile kui ka liikmetele. Eelmisel aastal õnnestus meil külastada kohalike omavalitsuste juhtide arenguprogrammi käigus Taani omavalitsusi ja nende üleriigilist liitu ning heaks eeskujuks võiks taanlaste omavalitsussüsteem meile olla küll. Taani üleriigilise liidu eelarvest ligi pool moodustasid liikmemaksud, kuid ülejäänud poole teenused, mida nad pakkusid omavalitsustele, näiteks konsultatsioonid ja koolitused.

Soovime, et üleriigiline liit oleks professionaalne partner riigile ja pakuks liikmetele vajalikku informatsiooni ja teenuseid ning aitaks kaasa omavahelisele koostööle. Viimati haldusreformiprotsessis said omavalitsused nõuandeid ja soovitusi ministeeriumitelt mitte üleriigiliselt liitudelt. Liit võiks ja peaks koondama ja analüüsima ka haldusreformijärgsete omavalitsuste praktikaid ning neid omavahel jagama.    

Omavalitsusjuhid peavad olema omavalitsuspoliitika kujundamisel aktiivsemad ja tegema palju enam sisulist koostööd kui siiani, kui me ise uues liidus aktiivsust ei näita, siis jätkub kõik vanaviisi ja me loobume ajaloolisest võimalusest muudatusteks. Me peame kõigil liidu juhtimistasanditel seadma peamiseks eesmärgiks uue ja kaasaegse omavalitsussüsteemi kujundamise ja riigivõimu detsentraliseerimise.

Praegu on parim aeg muutusteks, algatada arutelusid ning olla Eesti uue omavalitsussüsteemi loojad ja arengule kaasa aitajad.