Video: Neeme Raua tundlik uurimus – mis juhtub Eestisse naasjaga?

Ehkki Eesti riik kutsub välismaal elavaid eestlasi tagasi koju, pole see samm neile kerge. Kas Eesti ootab neid või peab läbikukkunuiks? Kas neid peetakse siin enam üldse eestlasteks? Kuidas saada lapsed kooli ja lahendada teised argielu küsimused?

«Teadlikult olen eestlane ja kuulun siia. Aga mõttemaailmalt kuulun ikkagi ka New Yorki.»

Ligi 24 aastat Ameerika Ühendriikides elanud ajakirjanik Neeme Raud, kes otsustas viie aasta eest Eestisse tagasi tulla, uuris nüüd teistelt tagasipöördunutelt ja tagasitulekumõtet välismaal mõlgutavatelt eestlastelt nende kogemusi.

Raud vestles tagasitulemisest 17 mujal elanud või seni võõrsil elava eestlasega: «Paljudelt kuulsin, et pärast esialgset tagasitulekueufooriat saabuv argipäev on ikka üsna proosaline: ei oota sind siin keegi – ehk peale vanemate, vanavanemate ja lähimate sõprade.»

Kui palju neid inimesi on? Palju. Tuhandeid. «Praegu räägime umbes 6600 Eestis sündinu tagasipöördumisest aastas,» ütleb Tallinna Ülikooli demograafiakeskuse juhataja Luule Sakkeus.

Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar ütleb, et mullu suurenes nende poole pöördujate arv oluliselt ning tihti on mureks just toe ja mõistmise vajadus Eesti ühiskonda sujuvaks (taas) sisseelamiseks. Nähtav muutus tagasitulijate seas on tema sõnul seegi, et kui veel mõni aasta tagasi tuldi rohkem ükshaaval, siis nüüd pigem peredega.

Enda Eestisse sisseseadmine on tegelikult päris lihtne, kui tead, mida ja millises järjekorras ette võtta, arvab sihtasutuse vanemnõustaja Kätlin Kõverik. Selleks aga napib paljudel teadmisi.

Lisaks jagab sihtasutus tulijatele rahalist toetust. Tänavu eraldas riik selleks 70 000 eurot.

Neeme Raua käsitlust «Tagasi Eestisse! Kas kodumaa ikka ootab?» Kersti Kaljulaidi, Peep Talvingu, Yoko Alendri, Andres Sevtšuki, Ilona Loti, Margit Säde, Viivian Jõemetsa ning teiste kogemusi loe laupäevasest Postimehe arvamus- ja kultuurilisast AK ning pikemalt Postimehe arvamusportaalist.