Õpetajate Lehes sel reedel: tänapäeva teismelised on parteipoliitilise väärkohtlemise eest kaitsetud

Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 16. märtsil: 

Noortel nupp nokkis

Tartu Tamme gümnaasium korraldas kolmandat korda teadusvõistluse «Nupp nokib». Ülesannete lahendamiseks oli kooliteadmistest enamgi vaja nutikust, loogilist mõtlemist ja loovat lähenemist.

Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?

Vestlusring informaatika omaette õppeainena õpetamise teemal. Minister Urve Palo hinnangul on Eestis puudu 7000 IT-spetsialisti. Asi on seda halvem, et puudu on ka üle 200 informaatikaõpetaja ning Tallinna ülikoolis on vastav eriala juba kaks aastat suletud. Vestlusringis tuuakse esile siiski positiivseid momente: valmimas on informaatika õppekava ja õpik, kõik koolid saavad kiire lairibaühenduse, informaatika ja robootika õppimine huviringides laieneb kiiresti.

Parteidele kaotatud lapsed

Kaarel Tarand kirjutab, et tänapäeva teismelised on parteipoliitilise väärkohtlemise eest kaitsetud, sest parteipoliitilises elus osalevad nad väljaspool kodu ja kooli mõjuvälja. Noorsoo poliitilisse hügieeni peaks kool suhtuma sama tõsiselt kui õigeaegsesse seksuaalkasvatusse. «Kool saab laste poliitkasvatuses etendada sama kaalukat rolli kui seksuaalkasvatuses, kui ta selleks relvastada,» leiab ta.

Segi nagu puder ja kapsad – erivajadus, erilisus ning vaimne ja füüsiline puue

Psühholoog ja koolitaja Toivo Niiberg küsib, kellele küll on vaja sellist segadust erivajaduse tõlgendamisel nagu praegu Eestis. Kas seda on vaja raha kokkuhoidmiseks hariduses või selle ümberkantimiseks? Tõeliselt haige lapse mõnitamiseks või normaalse lapse ahistamiseks? Või hoopis ülekoormatud õpetaja koormamiseks ja vastutuse suurendamiseks? Erivajadusega laps on Niibergi hinnangul sama lai mõiste nagu tavalaps. «Sageli on probleemid peidus väliselt igati normaalse lapse sees,» leiab ta.

Kuidas me muutuste ja vastuolude keerises huvitavat kooli kujundame

Rakvere reaalgümnaasiumi direktor Martti Marksoo kirjutab, kuidas nende koolis on õppimist õpilastele huvitavamaks muudetud. Põhjalikumalt tutvustab ta kümne palli hindamissüsteemile üleminekut. Ta kritiseerib ka meie hariduspoliitikat vähese süsteemsuse pärast.

Liiga kaua oleme Skype’i peal liugu lasknud

Tallinna 21. kooli robootikaõpetaja Rasmus Kits tutvustab oma kooli Lego innovatsioonilabori töid ja tegemisi. Ta toonitab, et Eesti kool vajab kogemusõpet, andekatelt peab nõudma rohkem kui teistelt ja tähtis on saavutada pädevused, mitte õpikut läbi võtta.

Õpilasuurimuse tegemine õpetab eristama vale tõest

«Kui ma kolm aastat tagasi Tartu Tamme gümnaasiumis õpilastööde koordinaatorina tööd alustasin, polnud mul aimugi, kui olulisi oskusi infoühiskonnas hakkama saamiseks annab uurimistöö koostamine,» kirjutab õpetaja Ott Maidre. «Eriti olukorras, mil levivad väärarusaamad Maa lapikusest, vaktsineerimisvastased seavad ohtu meie ühiskonna kõige nõrgemad liikmed ja tihti pole meedia jaoks üldse oluline, et esitatud faktid on pooltõed või tahtlikud valed, et saada klikke või meelitada inimesi valele teele. Vaadates maailma pidevat muutumist, süveneb arusaam, et uurimistööde varjus õpetame üht kõige olulisemat oskust maailmas – kuidas eristada valet tõest ning tõde valest.»

Kogukonnapraktika kui sild kooli ja kodanikuühiskonna vahel

Kogukonnapraktika on uuenduslik kogemusõppe meetod, mis aitab saavutada sotsiaalainete õpitulemusi ja arendada mitmeid üldpädevusi. Ennekõike õpetab kogukonnapraktika õppima, oma kogemusi analüüsima ja neist järeldusi tegema.

Emakeelepäeval loeti luuletusi, jutte ja aabitsat

Emakeelepäeval lugesid lapsed luuletusi ja jutte, tuletasid meelde vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi ning imestasid, kuidas eesti keel on ajaga muutunud. Salme lasteaias luges õpetaja lastele ette ka «Sörulase aabitsat», mis on üks neist keeletegudest, mis kandideerib tänavu keelteo auhinnale.

Töökasvatus kui õppimise ja kasvatuse vältimatu osa

Töökasvatus kombineerituna võimalusega ise otsustada on vastutustunde kujunemise alus, mida tänapäeval kipub väheks jääma. Pedagoogikateadlased võiksid sellele oluliselt rohkem tähelepanu osutada, kirjutab psühholoogiadoktor ja elektroonikainsener Avo-Rein Tereping.

Kadri Paldraga «Nukitsamehest», järjepidevusest, pühendumisest

Viljandi lasteteatri REKY esimene lavastus 1983. aastal oli «Nukitsamees». Tookord mängis Nukitsameest Kadri Paldra ja loo lavastas tema ema Reet Laane. Nüüd, 35 aastat hiljem on lavastaja rollis Kadri ning Nukit kehastab tema kolmeaastane tütar Krete. Väike tüdruk tegi oma esimese rolli juba neljakuuselt.

Torma koolis on Jakobsoni ideed tänini au sees

17. märtsil 330. sünnipäeva tähistav Torma põhikool kannab uhkusega oma kunagise koolmeistri C. R. Jakobsoni nime ja järgib tema põhimõtet «Eluga peab kool ikka ühendatud jääma ja elule üksi peab ta kasvatama».

Mänguriistu on jagunud parmupillist klaverini

Eesti vabariigi juubeliga seotud kingitusele „Igal lapsel oma pill” on viimane, neljas taotlusvoor peagi lõppemas. Pärnumaal on sellest ettevõtmisest võitnud teiste muusikute seas niihästi noored puhkpillimängijad kui ka lasteaiad.

Õpetaja Raimond Lepiste: «Maalin ja joonestan ikka edasi»

Kunstnik Raimond Lepiste juhendab joonestamis- ja kunstiõpetuse tunde lausa neljas Tartumaa koolis. Ta arutleb õpetajaameti plusside ja miinuste üle: õpetaja on teadmiste andja ja liider. Paraku kannatab suur osa õpetajatest liiga suure koormuse all. Miks on mootorrattaid ja kunsti armastav mees kooli tööle jäänud?