Sergei Skripali mürgitamise juhtumit tuleb, nagu alati, hakata lahti harutama algallikate analüüsist, kirjutab Balti Venemaa Uurimise Keskuse juht Vladimir Juškin.
GRU tapab ainult äärmise vajaduse korral - Vladimir Juškin spioon Skripali mürgitamisest
Vladimir Rezun, keda paljud tunnevad pseudonüümi Viktor Suvorov järgi, kirjutab raamatus «Akvaarium»: «GRU (luure peavalitsus) ei tapa kunagi tapmiskire tõttu. GRU tapab ainult äärmise vajaduse korral. Aga tapab pöördumatult ja puhtalt (keegi kukub rongi alla, keegi upub supluse ajal, kõige sagedamini satutakse autoõnnetusse). /.../ Luure peavalitsus ei tapa ülejooksikuid, ei maksa kätte, vaid tapab kahtlemata neid, kes jätkasid tööd Nõukogude luure heaks, aga hakkasid juba tööle välismaise luure heaks, vaat neid tapetakse. Aga neid, kes lihtsalt jäid läände, neid ei puudutata.»
Polkovnik Skripal mõisteti Venemaal vangi 13 aastaks (mitte eluks ajaks) – see annab hinnangu tema reetmise tasemele. Seejärel vahetati ta välja.
Sellest lähtudes võib teha järgmised järeldused:
1. Skripal rikkus mingeid kohustusi, milles oli kokku lepitud siis, kui võeti vastu otsus ta välja vahetada.
2. See näidisaktsioon pidi olema hoiatus kõigile, kes alles kaaluvad võimalikku koostööd välismaise luureteenistusega. Skripal oli nähtavasti hõlpus sihtmärk.
3. Raamat «Akvaarium» algab kuulsa fraasiga: «Sissepääs – rubla, väljapääs – kaks.» Tänapäeval usuvad eksperdid, et see põhimõte mitte ainult ei toimi edasi, vaid et seda on veelgi tugevdatud, nii et nüüd: sissepääs – viiekas, väljapääs – elu.
Üldiselt tuleb lähtuda sellest, et praegu juhivad Venemaad eriteenistused ja neisse on tulvanud rohkelt inimesi, kes lakkamatute sõdade tõttu on valmis ette võtma näidistapmisi, isegi kui need toovad kodumaale välispoliitilist kahju.
Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane