Erkki Bahovski.

FOTO: Tairo Lutter

Pühapäeval toimuvad Venemaa presidendivalimised ja siis on ühtlasi ka Krimmi annekteerimise neljas aastapäev. Valimised on valimised üksnes nime pärast, pigem võib neid nimetada määramiseks või etenduseks. Vladimir Putin jätkab presidendina, kuid huvitavamad küsimused tõusevad esile Krimmiga seoses. Seda nii tagasi kui ka edasi vaadates.

Esmalt muidugi küsimus, kas Krimmi okupeerimist ja annekteerimist saanuks kuidagi vältida. Tagantjärele tarkusena tuleb nentida, et vaevalt. Või siis tuleks ajas veelgi rohkem tagasi minna ja hakata rääkima Ukraina tegemata tööst oma riigi ülesehitamisel ja ka Krimmi integreerimisel Ukrainaga. On ka vihjeid, et lääne luure küll teadis Krimmi olukorrast, ent lääne poliitikud ei kuulanud. Siin on üleval õhkõrn võimalus, et kui lääs oleks esitanud Venemaale jõulise hoiatuse/ultimaatumi, oleks Moskva tagasi tõmmanud. Aga pigem mitte.

Edasi vaadates on küsimused veelgi intrigeerivamad. Adolf Hitler okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni 1936. aastal. Kolm aastat hiljem algas Teine maailmasõda. Vahepeal olid Hitlerile ilma võitluseta alistunud Tšehhoslovakkia ja Leedu (Memelimaa läks Saksamaale) ja Hitler oli liidendanud Austria. Putinil nii lihtne pole olnud: Ida-Ukrainas Novorossija projekt läbi ei läinud ja rindejoon on stabiliseerinud. Kuid sõjakas on Venemaa sellegipoolest – Putini viimases kõnes tärisesid relvad päris korralikult, mööda ei saanud ka tuumaähvardusest. Hiljuti ütles ta intervjuus, et Venemaa ei anna kunagi Krimmi Ukrainale tagasi.