Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
/nginx/o/2015/02/27/3817403t1h6d0f.jpg)
Pühapäeval toimuvad Venemaa presidendivalimised ja siis on ühtlasi ka Krimmi annekteerimise neljas aastapäev. Valimised on valimised üksnes nime pärast, pigem võib neid nimetada määramiseks või etenduseks. Vladimir Putin jätkab presidendina, kuid huvitavamad küsimused tõusevad esile Krimmiga seoses. Seda nii tagasi kui ka edasi vaadates.
Esmalt muidugi küsimus, kas Krimmi okupeerimist ja annekteerimist saanuks kuidagi vältida. Tagantjärele tarkusena tuleb nentida, et vaevalt. Või siis tuleks ajas veelgi rohkem tagasi minna ja hakata rääkima Ukraina tegemata tööst oma riigi ülesehitamisel ja ka Krimmi integreerimisel Ukrainaga. On ka vihjeid, et lääne luure küll teadis Krimmi olukorrast, ent lääne poliitikud ei kuulanud. Siin on üleval õhkõrn võimalus, et kui lääs oleks esitanud Venemaale jõulise hoiatuse/ultimaatumi, oleks Moskva tagasi tõmmanud. Aga pigem mitte.