Jaan Pillesaar.

FOTO: Erakogu

Eesti ühe suurema tarkvarafirma Helmese juht Jaan Pillesaar kirjutab, et ettevõtted saavad oma töötajate õnnelikuks tegemiseks palju kaasa aidata ning see ei peagi tingimata väga kulukas olema. Helmeses on arvutatud, et töötajate rahulolu mõõtmine ning vaimset stressi vältiv töökorraldus aitavad ettevõttel säästa umbes miljon eurot aastas.

Edukas firma ei tähenda ainult käivet ja kasumit. Kallist kontorist on olulisem, et inimesed tunnevad end tööl emotsionaalselt hästi. Levinud arvamus on, et eraettevõte lähtub oma tegevuses vaid aktsionäride huvidest. Helmeses me nii ei arva. Püüame kõiki otsuseid läbi kaaluda kõigepealt meie inimeste heaolu vaatepunktist ja seejärel klientide heaolu vaatepunktist. Raha tuleb alles kolmandal kohal.

Tegelikult on töötajate heaolu ja raha omavahel olulisel määral seotud. Harvard School Of Public Health’i poolt 2011 aastal tehtud uuringu kohaselt on meeleoluline väsimus ehk depressioon ajavahemikus 2011- 2030 kõige suuremat majanduslikku kahju toov haigus maailmas ning suurema osa sellest kulust kannavad ettevõtted. Ehk siis, inimeste õnnelikuna hoidmine tasub ka ettevõtetele ära.

Mõned uuringud on näidanud, et iga vaimsesse tervisesse investeeritud euro toob investorile tagasi kuni üheksa eurot – vähem haiguspäevi, paremad töötulemused. Õnnelik ja tulevikku suunatud tark töötaja on uuringute kohaselt 30-40 protsenti tootlikum kui isikliku sihi ja arenguhuvi kaotanud töötaja.

Olen märganud, et mõned ettevõtted suhtuvad töötajatesse nagu kulumaterjalidesse. Kui kulub ära, siis leiame uued. Mina olen veendunud, et inimesi ei tohi üle piitsutada. Iga töötaja peab saama normaalse aja puhata, vajadusel olla ära kuulatud ja vajadusel kodus haige lapse juures. Meil kõigil on vaid üks elu ja sellel elul on mõte vaid siis, kui see on elatud õnnelikult ja tervelt. Ettevõte kohus on oma võimaluste piires aktiivselt kaasa aidata. Võtta inimesed tööle neile sobivatesse rollidesse, luua võimalus iga päev jõukohaselt õppida ja areneda ning olla ümbritsetud teistest hoolivatest inimestest ja mentoritest.

Mõned uuringud on näidanud, et iga vaimsesse tervisesse investeeritud euro toob investorile tagasi kuni üheksa eurot – vähem haiguspäevi, paremad töötulemused.

Uuringud näitavad, et pika ja terve elu tagavad igapäevased väikesed arendavad väljakutsed ja mõistlik töötempo. Üle töötamine ja liigne stressitalumine on pikaajaliselt alati destruktiivne. Noored inimesed ei teadvusta neid tagajärgi, sest nende saabumine võtab aega. Seega on ka tööandja kohus inimesi hoida.

Töötaja ei ole kulumaterjal, vaid investeering

Helmeses ja teistes tarkvarafirmades on kõrged töötasud, pingpongilauad, massaažikabinetid ja saunad. Meil on täiskohaga töökeskkonna disainer ja üle poole Helmese turunduseelarvest on suunatud oma töötajatele.

Kõikide nende kulude taustal aga oleme leidnud, et töötajate enda arvates on kallis kontor ja turu kõrgeim tasu tihti teisel või kolmandal järjekohal. Esimesel kohal on ootuspäraselt arendav ja huvitav töö, madal stress ja head suhted kolleegidega.

Helmeses oleme uuringutele toetudes arvutanud, et kui me ei arvestaks meie 300 töötaja rahuloluga, siis kaotaksime igal aastal vähemalt miljon eurot, võibolla rohkem.

Nende tingimuste tagamine ei ole tihti kallis. Helmeses näiteks oleme kõikide juhtimisotsuste tegemisel võtnud kasutusele lihtsa ja eelarvet üldse mitte koormava põhimõtte – inimesed esikohal. See tähendab lihtsalt seda, et kui mõni otsus vähendaks meie töötajate heaolu pikas perspektiivis, siis me seda otsust lihtsalt ei tee.

Näiteks oleme loobunud koostööst mõnede tasuvate klientidega, kes mingil põhjusel ei ole olnud hoolivad meie töötajate suhtes. Ja üks meie kolmest põhiväärtusest on hoolivus. Ka hooliv olemine ei vaja mahukat eelarvet, kuid tema mõju on tihti suur. Helmeses oleme uuringutele toetudes arvutanud, et kui me ei arvestaks meie 300 töötaja rahuloluga, siis kaotaksime igal aastal vähemalt miljon eurot, võibolla rohkem.

Hoolivus ja töötajate märkamine on põhimõtted, mida saavad endale rahaliselt lubada pea kõik ettevõtted, sest märkamine ei ole väga kallis. Kõigil meie kolleegidel on vahel raske ja seda ei tohi varjata. Vaimse väsimuse teadvustamine, märkamine ja hoolimine on depressioonivaba töökeskkonna alused.