Maarja Vaino

FOTO: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Eesti Vabariigi 100. aastapäeval on vähe räägitud riigist ja palju rahvusest. Kui esimesest saab rääkida kui konstruktsioonist, siis teisest mitte, leiab kolumnist Maarja Vaino.

  • Osa sotsiaal- ja humanitaarteadustest on juba mõnda aega mingi kinnismõtte küüsis, mis on muutunud paigaltammumiseks ja toonud kaasa humanitaaria nõrgenemise ühiskonnas laiemalt. Sest ala ei tegele enam oma panuse andmisega mõttekultuuri, ühiskonna reflekteerimise ja analüüsimisega, vaid oma ideoloogiliste sundmõtete pealesurumisega.
  • Rahvast ennast on aga rahulikult järele mõeldes küllalt keeruline konstruktsiooniks nimetada. Kas endast lugupidavad teadlased tõepoolest kujutavad ette, et mingi üleloomulik (ent ometi inimlik?) jõud võttis 19. sajandil kätte ja hakkas savihunnikust eestlast meisterdama?