Karina Orlova.

FOTO: Erakogu

Järjest enam noori ja andekaid venemaalasi on otsustanud viimastel aastatel kodumaa tolmu jalgadelt pühkida. On neid, kes teevad seda majanduslikel või muudel põhjustel, kuid järjest enam on ka neid, kelle jaoks on elu Venemaal muutunud liiga ohtlikuks. Teet Korsten vestles vene ajakirjaniku Karina Orlovaga, kes oli ähvarduste tõttu sunnitud Venemaalt põgenema.

-Kuidas on muutunud Ameerikas elades teie vaade Venemaale?

Elades Venemaal mõtled eelkõige sealse sisepoliitika ja selle peale, millest see johtub. Elades USAs, märkad paremini Venemaa välispoliitika motiive. Mul on hea meel, et ameeriklased on lõpuks taibanud, et Vene režiim pole ideoloogiline. Kogu ideoloogia on rajatud vaid läänele vastandumisele. Pole midagi positiivset, on vaid «anti-» ja midagi selle kõrvale pakkuda pole. Kommunistlik ideoloogia pakkus alternatiivi, aga praegune Venemaa ei paku midagi. Ta on asetanud end nähtavalt lääne oponendi rolli, aga selle taga ei ole midagi - see on vaid sirm.

Ameeriklased on adunud, et Putini režiim on lihtlabane kleptokraatlik režiim, mille ainus eesmärk on valitsevale eliidile rikkuste kogumine. Kõik muu on vaid vahend selle saavutamiseks. Tuleb nii palju varandusi kokku ajada, kui võimalik, ja selleks peab loomulikult võimul püsima - sellest johtuvad ülejäänud teod: Ukrainasse tungimine, Krimmi annekteerimine, sõda Süürias, sekkumine valimistesse USAs.

Valitsev eliit on tegelikult väga hirmul, et raha pole enam võimalik läände toimetada. Keegi ei taha Jaltasse või Sotši investeerida, sest seal pole see nonde samade silovikude eest kaitstud. Teiseks pole raha kaitstud Vene ebastabiilse rahandussüsteemi tõttu. Seetõttu tahavad Vene kleptokraadid, nagu ka teiste riikide omad, hoida seda turvalises läänes.

-Kuidas see muutus suhtumises Venemaasse avaldub?

Lääs on sellega aktiivselt võitlusesse asunud. Minu silme all tekkis liikumine - see pole ametlik ja sel pole liidrit - kleptokraatia vastu. Mulle tundub, et see sai alguse Ben Judah` dokumetaalist «From Russia with Cash» (2015), kus teeseldes korterit osta tahtvaid Vene tervishoiuministeeriumi ametnikke filmiti salakaameraga Londoni kinnisvaramaaklereid. Kõigile annab «ametnik» mõista, et raha on tervishoiuministeeriumi oma, et see on korruptiivne - meelega on valitud variant, kus inimene rikastub teiste tervise arvelt. Ja vähe sellest, et ühelgi maakleril ei teki küsimusi, nad on valmis silmi sulgema ja igakülgselt aitama. See oli ühiskonnale suur šokk, sest üks asi on välismaa korruptandid, aga teine omad, kes sellele kaasa aitavad. 

Nõnda algas Briti seaduste lobeerimine, mis kohustab kinnisvaraomanikke avalikkuse ette tulema. USAs liigub asi veel väga aeglaselt, aga kõik liigub sinna poole. Nn shell company kaudu on võimalik soetada, mida iganes, sest lõplik kasusaaja jääb nähtamatuks - palun, osta! Võidakse mõelda, et mis kasu Briti või USA tavakodanik sellest saab, aga vasttus on väga lihtne.

Korruptiivset, kleptokraatset raha on alati suures koguses ja inimesi, kes tahavad seda pesta, ei huvita soetatava kinnisvara hind - isegi mida kõrgem see on, seda parem. Ja nad on valmis ülemaksma - neil pole vahet, kas tegu on viie või kümne miljoni naelaga. Sellest tulenevalt nad ülekuumendavad väga tuntavalt turgu ja hinnad lendavad kõiges - mitte vaid premium-klassi eluasemetele - lakke. Ja tavaline keskklass ei suuda ei osta ega üürida, sest vene oligarhid ostavad Park Avenue`l  mitmekümnemilijoniliseid penthouse-kortereid.