Finantskonsultant Olavi Grünvald: kas oleme valmis kinni maksma kahjusid, mida puidutööstust rappides kanname?

Metsaraie Foto: Marko Saarm / Sakala

Majanduses ja ühiskonnas toimunud muutusi arvestades võime kindlalt öelda, et metsa- ja puidusektorist riigieelarvesse laekuvad tulud on 2014. aastaga võrreldes kasvanud. Kui soovime raiemahtusid ja puidutööstust koomale tõmmata, peame samaaegselt tegema ka valikuid. Millest oleme tänase elustandardi juures valmis loobuma või mille eest omast taskust juurde maksma, kirjutab finantskonsultant Olavi Grünvald. 

Metsa- ja puidutööstus on üks Eesti majanduse tugitalasid. Teisiti ei saa nimetada valdkonda, mille mõjul saame kümnendiku riigi SKPst, mis annab otseselt või kaudselt kümnendiku Eesti tööhõivest ning 9 protsenti riigi maksulaekumistest.

Metsa ehk Eesti olulisima taastuva loodusressursi majandamise ümber käivad arutelud on elavdanud ka inimeste huvi ja väljaütlemisi metsamajanduse mõjust meie majandusele. Seejuures olen mitmel juhul märganud, et arvajad ei hooma metsa- ja puidusektorist meie kõigini jõudvate tulude kujunemist kogu väärtusahelas.

Puiduga seotud tegevusalad on kohaliku ressursi olemasolu tõttu Eesti jaoks väga olulised. Seda eriti töökohtade, maksutulude ja väliskaubanduse seisukohalt. Metsast ja puidust saadud kasu kogu ühiskonnale ei tohiks marginaliseerida, rääkides vaid väikestest kildudest nii-öelda suurest pildist.

Nii on metsaomanikule raiutud puidu eest makstav tasu alles esimene etapp metsa- ja puidutööstuse pikkadest toote- ja teenuseahelatest. Selle puidu töötlemise tulemusi hindame kõrgelt nii puitmajades, -mööblis, -aksessuaarides, rõiva- ja kosmeetikatoodetes ja muudes puidust tehtud igapäevatoodetes ja -teenustes.

Metsast ja puidust saadud kasu kogu ühiskonnale ei tohiks marginaliseerida, rääkides vaid väikestest kildudest nii-öelda suurest pildist.

Tunamullu, 2016. aastal uurisime Erametsakeskuse tellimusel puidukasutuse mõju Eesti majandusele. Oma analüüsis vaatlesime Eesti metsaraie ning puidukasutuse seoseid tähtsamate makromajanduse näitajatega - hindasime puidu kasutamisest tekkivat lisandväärtust, mõju riigi maksutuludele, tööhõivele ja sisemajanduse koguproduktile. Toona 2014. aasta andmeid analüüsides selgus, et metsandus (metsamajandus, puidutööstus ja paberitööstus) aitab otsese, kaudse ja tuletatud (indutseeritud) mõju läbi kaasa 10 protsendi Eesti SKP ja lisandväärtuse tekkele. Aastal 2014 oli sektori kogumõju majandusele ca 2 miljardit eurot. 

Puidutoodete eksport moodustas ligi 1,3 miljardi euroga 10,4 protsenti Eesti kaupade koguekspordist. Kogu Eesti tööhõivest (625 tuhat aastal 2014) moodustasid metsanduse tegevusalad otse ligikaudu 4 protsenti. Koos kaudsete mõjudega (läbi vahe- ja lõpptarbimise) oli sektoriga seotud hinnanguliselt ligi 67 tuhat töökohta ehk üle 10 protsendi Eesti hõivatute arvust.

2014. aastal olid metsanduse otsesed, kaudsed ja tuletatud mõjude maksulaekumised ligikaudu 600 miljonit eurot. See moodustas 8,6 protsentu Eesti 2014. a maksulaekumistest. Hinnanguline riigile laekuv maksutulu oli 73 eurot raiutud tihumeetri kohta.

Eelmisel aastal ületas puidu ja puittoodete eksport 2 miljardi euro piiri

Toodud arvutused arvestavad lisaks metsandussektori otsestele mõjudele ka sellega, et sektori kasutab teiste tegevusalade kaupu ning teenuseid aga ka töötajate sissetulekute mõjuga sisemaisele tarbimisele. Tulusid ei saa kõrvutada ainult raiematerjali müügitegevuse ja hindadega, sest metsamaterjali väärtusahel Eestis on sellest oluliselt pikem.

Täna teame, et võrreldes 2014. aastaga on kasvanud nii töötasud ja erinevate teenuste maksumused, puidutööstuse tootmismahud ja ekspordimahud. 2017. aastal ületas puidu ja puittoodete eksport esmakordselt 2 miljardi euro piiri. Puidutööstus panustab tugevalt regionaalarengusse, keskmisest kõrgemate palkadega pakutakse konkurentsivõimelisi töökohti ka maapiirkondades. Viimastel aastatel iseloomustab kogu metsa- ja puidusektorit tormiline areng – investeeritakse tootmisvõimsuse parendamisse ning luuakse innovaatilisi lahendusi metsade puiduressursi veel kõrgemaks väärindamiseks.

Majanduses ja ühiskonnas toimunud muutusi arvestades võime kindlalt öelda, et metsa- ja puidusektorist riigieelarvesse laekuvad tulud on 2014. aastaga võrreldes kasvanud. Kui soovime raiemahtusid ja puidutööstust koomale tõmmata, peame samaaegselt tegema ka valikuid. Millest oleme tänase elustandardi juures valmis loobuma või mille eest omast taskust juurde maksma?

SA Erametsakeskuse tellimusel ja OÜ Finantsmaailm poolt läbiviidud uuringuga saab tutvuda erametsaportaalis.