Sügisel Eestit külastaval paavstil täitub täna viies ametiaasta: kes on paavst Franciscus?

Paavst Franciscus. Foto: Pacific Press / Sipa USA / Scanpix

Tundmatu, teiselt kontinendilt pärit kardinal Bergoglio ei olnud tuntud teoloog, intellektuaal või värvikas peapiiskop. Sellepärast tekkis paljudel küsimus – kes on paavst Franciscus, kirjutab Rooma-Katoliku Kiriku pressiesindaja Eestis Marge Paas. 

Paavst Franciscus on teine roomakatoliku kiriku pea, kes külastab Eestit. Esimesena külastas Eestit paavst Johannes Paulus II 10. septembril 1993. aastal. Paavst Franciscus tuleb Tallinna selle aasta 25. septembril. Kaht visiiti lahutab 25 aastat.

Kes on paavst Franciscus?

Täna täitub paavst Franciscusel viies tegevusaasta Rooma paavstina, Peetruse aujärjekandjana, «sillaehitajana». Ta on roomakatoliku kiriku pea, kelle konklaav valis välja peale paavst Benedictus XVI tagasiastumist 11. veebruaril 2013. Tema esimeseks tervituseks Vatikanist Peetruse väljakule kogunenud rahvahulgale oli «Buona sera» (itaalia keeles tere õhtust) pärast valge suitsu tekkimist konklaavikorstnast.

Tundmatu, teiselt kontinendilt pärit kardinal Bergoglio ei olnud tuntud teoloog, intellektuaal või värvikas peapiiskop. Sellepärast tekkis paljudel küsimus – kes on paavst Franciscus?

Jorge Mario Bergoglio sündis Bueno Aireses 17. detsembril 1936. aastal.

Roomakatoliku kiriku 266. paavsti sõnum on lihtne ja suhtlejana on kirikupea avatud, kaasa arvatud ajakirjanikega.

Palve on tema jaoks peamine elu vundament ja alustala. Ta on palunud igal angelusel ehk pühapäevasel keskpäevapalvusel Püha Peetruse väljakule tulnud palveränduritel enda eest palvetada.

Tegemist on paavstiga, kes elab kõigi teiste Vatikani püsielanikega Casa Martas (itaalia keeles Marta majas) ja sööb üheskoos töötajatega sööklas. Üks ajakirjanik märkis temaga intervjuud tehes, et kohates paavsti tema ametiruumides, pakkus ta istet ning küsis, kas ajakirjanik soovib aprikoosimahla või limonaadi. Ajakirjanik tagasihoidlikult palus aprikoosimahla, mille peale paavst tõusis ja läks võttis minikülmikust mahla, mitte ei palunud oma erasekretäril seda vastuvõtuuruumi toimetada.

Igal kolmapäeval on võimalik kõikidel palveränduritel osa saada paavstlikust õnnistusest Püha Peetruse väljakul. Paavst liigub oma papamobiiliga ehk paavstile mõeldud sõidukiga enne üldaudientsi mööda Püha Peetruse väljakut ja tervitab saabunuid. Ta soovib olla inimeste lähedal ja kuulata nende rõõme ja muresid. Ta ei vaata telekat, kuid säutsub näiteks iga päev Twitteris.

Paavst Franciscus Birmas. Foto: Vincenzo Pinto/AFP/Scanpix

Erinevad sotsiaal- ja ökoloogiaküsimused

Küllaltki lühikese valitsemisaja jooksul on paavst Franciscus kirikupeana külastanud mitmeid välisriike ning sooritanud ühepäevaseid reise Itaalias.

Üheks valdkonnaks, millele paavst Franciscus on tähelepanu pööranud, on sõjapõgenikud ja immigrandid. Esimese kohana oma ametiajal külastas kirikupea Itaalia väikesaart Lampedusat (juulis 2013), mis oli pontifikaadi esimesel aastal märgilise tähendusega kogu kirikule. Lampedusas kohtus ta vahetult Itaaliasse saabunud immigrantidega isiklikult ning palus kõigil valitsusjuhtidel võtta tarvidusele probleemikolde lahendamiseks vajalikud abinõud ja mitte jääda ligimese suhtes ükskõikseks.

Teine oluline põgenikekriisi puudutav visiit leidis aset Lesbose saarele 2016. Sellel reisil nentis ta, et migrandid ei ole pelk statistika, vaid nad on inimesed oma elulooga ja identiteediga. Sellelt samalt reisist võttis paavst Vatikani kaasa 12 Süüria põgenikku, kellele ta pakkus elukohta ja tööd. Sõjapõgenike küsimustes on kirikupea palunud tagada kõikidele põgenikele kõik eluks vajalik ja suhtuda neisse inimväärikat.

Paavst muretseb ka kliimaküsimuste ja ökokriisi pärast ning on andnud välja lausa vastavateemalise magisteeriumi entsüklika «Laudato Si» (Ole kiidetud! - ilmub eesti keeles käesoleval aastal kirjastus Galluse poolt), kus ta kutsub lugejat kaasa mõtlema ja ehitama üles uut elustiili ökoprobleemide lahendamiseks.

Püüd hoiduda liigsest paberi ja plastiku kasutamisest, hoolitsedes teiste loodud olendite eest, vähendades veekulu, sorteerides jäätmeid, kasutades ühistransporti või jagades autot, istutades puid, kustutades üleliigsed lambid ning teiste sarnaste tegevuste kaudu näitab inimene soovi muuta end, mis väljendub paavsti sõnade kohaselt konkreetses mõtlemis- ja tegutsemisviisis, mida ta palub järgida.

Samuti on kirikupea kutsunud üles läbirääkimistele, et hoida ära katastroofilised tagajärjed seoses Põhja-Koreaga. Viimase probleemikolde põhjuseid on mitmel korral Püha Isa märkinud oma avalikes läkitustes.

Oma viimases jõululäkituses aga kutsus paavst Francicus rahule ja dialoogile kõiki osapooli seoses pingetega Jeruusalemmas. Püha Maa konfliktid on puudutanud sügavalt paavst Franciscust alates tema ametisse seadmise päevast, kui ta otsustas oma teise apostelliku visiidi Brasiilia järel teha just Iisraeli.

Vaimne mõõde

Kirikupeana palub paavst Franciscus, et kirikud oleks avatud ja ühiskonna vaimseks kantsiks, keda kuulatakse. Hingehoiutöö on primaarne, mida peaks tänases sekulariseerunud ühiskonnas kirik pakkuma ning ta on mitmel korral kutsunud vaimulikke välja minema mugavustsoonist ja minema inimeste juurde. Kas see tuleneb Franciscusel jesuiitlikust missioonist kuulutada evangeeliumit kõigile ja kõikjal andes au kõiges Jumalale, jääb igaühe enda otsustada. 

Isikliku mõõtme lisab vaimsele vaatele siinkohal Franciscuse mure kiriku erinevate kriiside pärast. Korduvaid ahistamisskandaale kirikus ei ole ta eitanud, vaid on kaastundlikult ohvritele toeks olnud ning mõistnud hukka teo, pakkudes empaatilist tuge kõigile. Samuti on paavst Franciscus korduvalt palunud andeks avalikkuse ees erinevate ahistamisskandaalise pärast ning andnud mõista, et ta püüab teha kõik, et seda vähendada.

Jumala armastus on olemas kõigi jaoks, ka nende jaoks, kes seda veel ei tunne. Tihti otsime, kes meid lihtsalt ära kuulab ja see juba märgib ka Jumala armastust, millest me nii palju puudust tunneme. Paavst Franciscus püüab oma pontifikaadi ajal leida seda ava, kuidas pääseda igaühe südamesse, kellega ta kokku puutub.

Ja ta julgustab mitte kaotama usku. Eriti on pakkunud ta väikerahvastele oma tuge kirikupeana, et usku saadaks rõõm ja rahu igas inimeses endas. Ta on usu tugevdamisest kõnelenud nii Albaanias, Armeenias kui ka Rootsis. Viimases toimus reformatsiooni aastapäevale pühendatud kohtumine luterlaste ja katoliiklaste vahel – teema, mis kindlasti saadab ka tulevast Eesti visiiti.

Paavst Franciscus Lõuna-Ameerika visiidil. Foto: Scanpix