Pärnu päevitajatele-suplejatele ehitati rannapaviljon 1927. aastal. Pärast korduvat juurdeehitamist saadi aru, et Euroopa kuurort vajab esinduslikumat Rannakohvikut.

FOTO: Olaf Esna erakogu

Eestis on looduslikkude tingimuste poolest mõnigi päris esimese järgu suvituspaik. Kuid meil ei ole veel ainustki suvituspaika, mis oleks suutnud niivõrd kuurordiks kujuneda, sellase tagapinnani jõuda, et võiks ka välismaa suvitajaid ja turiste täiel määral rahuldada.

Kuid Lõuna-Eesti parem ja ilusam suvituskoht – Pärnu on omale ülesandeks võtnud tõusta moodsa Õhtu-Euroopa kuurordi tasapinnani ja tahab ennast juba eelolevaks suvitushooajaks vähemalt osaliti selleni välja kujuneda.

Ilus ümbrus, vesi 20 kraadi, esimese järgu plääsh – see kuurordi raudvara on Pärnus täiel määral olemas. Juure peab tulema mõnusus ja mugavus, mis tänapäeva tehnika ja kunst pakub. Ka keskvalitsus toetab Pärnu linna omavalitsuse algatust – et Pärnu kujuneks eeskujulikuks kuurordiks. Pärnu linnapea O. Kask viibis neil päevil pealinnas. Tal oli vabariigi valitsuse liigetega mõtteavaldusi ka Pärnu väljakujundamise asjus moodsaks kuurordiks. /.../ Selle kohta seletas linnapea meie toimetuse liikmele kokkuvõttes järgmist. /.../ Kõige pealt korraldatakse ümber supelrand – plääsh ja täiedetakse ning tasandatakse seda. Edasi võetakse ümberehitusele supelonnid. Lõpulikult saab valmis rannapaviljon. Plääshil on orkestri kontserdid 4-5 korda nädalas. 13.03.1928