Paljud eestlased sõitsid Eesti Vabariigi juubeliks Lätti, et protesteerida riigi tänase aktsiisipoiitika vastu.

FOTO: Tomi Saluveer

Eesti viimase kahe aasta tarbijauuringute järgi on kliendile kõige olulisemad märksõnad «tervislikkus» ja «tervis» ning kohe pärast seda tuleb «hind». Mulje, et enamik eestlasi sööb peamiselt värskeid smuutisid, ökomune ja mahedat talukraami, pole siiski päris tõene. Paljudele on tervislik toit sissetulekut arvestades kallis.

Selle asemel et teha ise mahetomatitest tomatipastat, paneb keskmine Eesti tarbija toidukorvi odava ketšupi. Selleks et tuua inimestele tervislik toit lähemale, on Eesti poliitikud mänginud mõttega langetada osa toiduainete käibemaksu.

Lätlased võtsid eksperimendi ette ja tegid pool rehkendust ära. Eelmise aasta lõpus tegi Läti otsuse, et kohalike puu- ja köögiviljade ning marjade käibemaks hakkab uuest aastast olema senise 21 asemel 5 protsenti. Kohalike alla liigituvad ka need viljad ja juurikad, mis pole Läti päritolu, kuid mida on võimalik Lätis kasvatada.