Oli aasta 1973. See oli aeg, kui lugemishimuline – või ikkagi lihtsalt soliidse raamaturiiuliga ehitud kodu ihkav? – eesti rahvas sabatas nii suitsuvorsti ja vati kui ka ENE, vanasõnaderaamatute, Edasi-lehe ja Wiedemanni sõnaraamatugi järjekorras. Oli aasta 1973. See oli aeg, kui lugemishimuline – või ikkagi lihtsalt soliidse raamaturiiuliga ehitud kodu ihkav? – eesti rahvas sabatas nii suitsuvorsti ja vati kui ka ENE, vanasõnaderaamatute, Edasi-lehe ja Wiedemanni sõnaraamatugi järjekorras. Hiigeltrükkidele vaatamata. Õnnelikud said soovitu ehedalt, vähem õnnelikud koos Brežnevi „Väikese maa“ või muu taolisega, õnnetud jäid ilma. Ilmet sai Wiedemanni siiski ilma Leninita.
/nginx/o/2018/04/18/7795783t1ha672.jpg)
