Karmo Tüür.

FOTO: Sander Ilvest

Venemaa presidendi viimatisest avalikust sõnavõtust on kirjutanud-rääkinud vist küll kõik, kel vähegi asjasse puutumust, kuid... mind kummitab üks alternatiivne seletuskäik. Miks oli ikkagi umbes pool kõne ajast pühendatud sõjalisele teemale ja milleks oli vaja näidata neid kummalisi multikaid?

Asi on selles, et see kõne polnud loodusnähtus omaette, jättes kõrvale detaili, et presidendikandidaat Vladimir Putin astus sellega esinemisega avalikult valimiskampaaniasse. Sellega rikkus ta muuseas õige mitut seadusesätet, sh seda, et vastavalt Venemaa Föderatsiooni põhiseadusele oleks too kõne pidanud toimuma eelmisel aastal (paragrahvi 84 järgi vajalik iga-aastane esinemine jäi 2017. aastal toimumata), et riigiteenistuses töötav inimene peaks kandideerimise ajaks oma ametisolemise peatama (sellest mööda minemiseks võeti vastu omaette seadusemuudatus, paragrahvi 41 punkt 5), kuni eetriaja võrdse kasutamise reegliteni välja. Aga mitte nendest ja muudest seaduseväänamistest pole seekord juttu.

Kurikõneline esinemine ja hiigelekraanidelt sõjakate multikate näitamine oli tegelikult reaktsioon USA tegevusele. Reaktsioon, millel oli kaks sihtgruppi.